Opositsioon üritas üleeile hilisõhtuni veninud riigikogu istungil Eesti Raudtee enamusaktsiate ostmise finantseerimise järgmise aasta riigieelarvest maha hääletada.
Raudteeost pani riigikogu vaidlema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üritus ebaõnnestus ja riigikogu lõpetas sellega raudtee aktsiate tagasiostmise eelnõu esimese lugemise. Muudatusettepanekute tegemise tähtajaks määrati 29. november.
Kolm tundi kaitsepositsioonil
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar kaitses raudtee aktsiate tagasiostmist riigikogu ees ligi kolm tundi, tõrjudes kahtlusi, et aktsiate ostu hind on liiga kõrge ja riigil puudub selge plaan, kuidas Eesti Raudteega pärast omandamist edasi minna.
Minister kinnitas, et mitu rahandusettevõtet on hinnanud Eesti Raudtee hinna kõrgemaks, kui seda on riigi makstav 2,35 miljardit krooni. Ta lisas, et äriplaani realiseerudes võib aktsiate hind kujuneda senisest oluliselt kõrgemaks.
Savisaar märkis, et raudtee vastu on huvi tundnud mitu firmat, kes pakkusid ka kõrgemat hinda, kui riigi ja Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate senise omaniku Baltic Rail Services’i (BRS) vahelistel läbirääkimistel lõpuks kujunes.
Aktsiate ostmiseks kulutatava summa võib ministri arvates tagasi teenida 13-14 aasta jooksul.
Savisaar tõrjus süüdistusi äriplaani puudumise kohta, sest Eesti Raudteel olevat see olemas. Minister tõdes siiski, et poole aasta pärast, kui Eesti Raudtee veerem ja infrastruktuur tõenäoliselt lahutatakse, tuleb see üle vaadata.
Mis puudutab järgmise aasta investeeringuid Eesti Raudteesse, siis ministri kinnitusel need riigieelarvet koormama ei hakka.
Aastas planeeritud ligi 500 miljoni krooni suurusi investeeringuid saab rahastada ettevõtte teenitud vahenditest, samuti võib suurendada ettevõtte laenukoormust ligi miljardi krooni võrra ning kasutada euroliidu toetusvahendeid.
Minister rõhutas, et euroliidu raha raudtee arendamiseks kasutades ei võta riik teistest valdkondadest toetusi ära, sest hoopis esialgu raudteele planeeritud eurovahendid on hiljem ümber jagatud.
Savisaar tõi eelseisvate investeeringutena välja ligi miljardi krooni eest Koidula piirijaama rajamise, Tallinna ümbersõidu ehituse, raudteeülesõitude korrastamise, reisijateveo arendamise ning 13 uue elektrirongi ostmise.
Savisaar kinnitas, et aktsiate tagasiostmisega seotud lepingud on järgneva aasta jooksul salastatud BRSi nõudel. “Mina isiklikult pooldan tehingute avalikustamist, kuid siis tuleks avalikustada ka 2001. aastal sõlmitud Eesti Raudtee müümise dokumendid, mis on siiani tähtajatult salajased,” ütles ta.
Savisaar tõrjus ka kahtlusi, et BRSi poolt kohtutes riigi vastu seatud 5,3 miljardi krooni suurune nõue on oluliselt mõjutanud aktsiate tagasi ostmise hinda.
“Eesti riik on seni kõik kohtuasjad võitnud, kuid eks iga kohtuasi kätkeb riski,” märkis Savisaar.
Opositsioon rahule ei jäänud
Opositsioonipoliitikud jäid siiski arvamusele, et Eesti Raudtee aktsiate ostmine 2,35 miljardi krooni eest ei ole põhjendatud, sest ettevõttes pole nii palju vara. Opositsioon juhtis tähelepanu asjaolule, et aktsiate ostmisel jäid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga eriarvamusele nii rahandusminister kui justiitsminister, kellest viimane kritiseeris lepingu konfidentsiaalseks tunnistamist.
“Otsus Eesti Raudtee taasriigistada saab sündida vaid hirmust hinna ees, mida riik peaks maksma vigade eest, mida on teinud Edgar Savisaar,” ütles Isamaa ja Res Publica liidu liikmest riigikogulane Taavi Veskimägi.
Veskimägi sõnul ei ole raudtee eest makstav hind põhjendatud raudtee väärtusega, vaid hirmuga, mida tuntakse Washingtoni ja Stockholmi arbitraažis üleval olevate nõuete kogusumma ehk pea kuue miljardi krooni maksmise ees.
“Tehtav investeering saab olla tasuv vaid vara “ülesse hindamisel” ja seeläbi raudtee infrastruktuuritasude suurendamisel. Samal ajal oleks administratiivsete muutuste elluviimise korral töötanud ka praegune mudel. Peale selle puudub usk Savisaare suutlikkusesse astuda samme, mis on vastuolus Vene transiidioperaatorite huvidega,” märkis Veskimägi.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori ütlust mööda jäi Savisaare etteastest selgusetuks, kas riigikokku tuldi tegema tsirkust või on asja taga soov olukorda parandada. Sisulisi vastuseid raudteefirma tuleviku kohta minister tema arvates ei andnud.
Nestori väitel oli tehing toodud riigikokku pooltoorena ja läbimõtlemata. Näiteks viitas Nestor sellele, et Savisaar ei osanud anda selget vastust selle kohta, kas ja kuidas lahutatakse ettevõttes omavahel infrastruktuur ehk rööbastega tegelev üksus ja vedude pool. Küll kinnitas Savisaar, et tema hinnangul ei tuleks rutata vedude poole müügiga.