Päevaintervjuu: Poola suursaadik tutvus Viljandimaaga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teist kuud Tallinnas Poola suursaadikuna töötav Tomasz ChÅ‚on alustas Eestiga lähemat tutvumist Viljandist.

Härra suursaadik, kes te hariduselt olete?

Olen Varssavi ülikooli ungari filoloog. Omandasin õpingute ajal ka inglise ja soome keele, lisandunud on vene keel.

Aastatel 1991—1997 töötasin Helsingi suursaatkonnas, seejärel olin diplomaat Brüsselis ja veidi hiljem Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Varssavis asuva osakonna direktor. Mul on head kontaktid Eesti diplomaatidega, näiteks Jüri Luigega. Mäletan teda juba Helsingi ajast.

Saabusin Eestisse augustis, tööd alustasin septembris. Eestikeelset teksti ma juba loen ja saan sellest enamasti aru, kuid kõnelemisega on raskusi.

Olete töötanud mitmes suures linnas. Järelikult saate neid Tallinnaga võrrelda.

Nendes kõigis võib end koduselt tunda — kaubad on ju põhimõtteliselt ühesugused. Tallinn sarnaneb rohkem Skandinaa-via riikide linnadega, kuid tema vanalinn on kõige ilusam, kusagil pole sellist. Varssavi vanalinn on ju pärast sõda uuesti üles ehitatud, Brüsselis vanalinna pole ja Helsingis ka mitte.

Mul on hea meel, et Poola saatkond kolib õige pea Pärnu maanteelt päris vanalinna südamesse.

Poola on viimastel aastatel silmanähtavalt muutunud. Mis on selle põhjus?

Poolakad tahavad paremini elada ning teevad selleks väga palju tööd, nad on tuleviku suhtes optimistlikud. Muidugi sõltub palju poliitikast — missuguseid arenguvõimalusi osatakse luua.

Kahjuks on meil praegu palju töötuid. Nüüdseks on välja töötatud seadusi, mis võimaldavad eakamatel varem pensionile jääda. Meie rahvuslikust koguproduktist kulub praegu pensionidele 4 protsenti. Kuid varasem pensionäriiga ei saa töötuse likvideerimisel olla ainus lahendus.

Missuguseks hindate Poola ja Eesti suhteid?

Me oleme ju peaaegu naabrid ja kõige tähtsamad on isiklikud kontaktid. Kahe riigi suhete kohta saab tuua parima näite Viljandimaalt: Viljandi maakond ja Podlaskie vojevoodkond suhtlevad juba mõnda aega teineteisega. Kõik oleneb inimestest, Viljandis on suhete initsiaator olnud maavanem Kalle Küttis.

Minu ülesanne on luua tingimused, et kaks riiki ja nende inimesed saaksid sõbralikult suhelda: saan aidata otsese kontakti leidmisel, selleks paremate võimaluste loomisel ning raha otsimisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles