Juhtkiri: optimismi lõpp

Hiljuti Euroopa Komisjoni egiidi all avaldatud uuring tuvastas, et kui lühemas perspektiivis eestlased tunnevad teatud muret majandusseisu üle, siis kaugemale ette vaadates ollakse konkurentsitult kõige optimistlikum rahvas terves Euroopas. Koguni 80 protsenti eestlastest uskus, et kõik läheb aina paremaks.

Ka mullu tehtud majandusprognoosid kinnitavad Eesti optimismi, mis sellest, et nüüdseks on need Eesti elanikke juba alt vedanud ja esimesed vitsad kätte saadud. Kui riigieelarve nägi ette üsna tublit kasvu, siis tegelikkuses näitasid juba mullu kõik märgid, et majanduses ootab ees langus, et makse ei laeku ja eelarve hakkab kärisema. Seega, kas tegemist on optimismi või rumalusega.

Majanduslangusest on seni peamiselt juttu olnud riskistsenaariumides, selle reaalseks saamise võimalust on riigivõimu esindajad ägedalt eitanud. See, et mitmed riskistsenaariumid on tegelikult tõeks saanud, näitab kas riigi suutmatust majandust juhtida või siis poliitiliste huvide ja mängude eelistamist.

Kuid tundub, et nüüdki ei taha riik tunnistada, et asjad on kehvasti. Eesti tööstuste juhid ei saa aru, kuidas saab majanduskasvu prognoos järgmise aasta osas jätkuvalt nii optimistlik olla. Kuigi üksikuid kasvavaid ettevõtteid on, näevad eri sektorid ette kuni kümneprotsendilist langust ning tööhõive vähenemist.

Arvestades suhteliselt tagasihoidlikku seisu kogu Euroopas ning Eesti majandusstruktuuri, ei oota suurt osa sektoreist mingi edu.

Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos vähendas 2009. aasta eelarvet veel nelja miljardi krooni võrra ning andis mõista, et tänavune aasta lõpeb puudujäägiga. Oodata on tööpuuduse kasvu jätku, palgakasvu vähenemist.

Veel kevadel pakkus ministeerium järgmiseks aastaks
14 559-kroonist keskmist palka, mille uus prognoos kahandas pea 500 krooni võrra väiksemaks. Veel suurem «korrigeerimine» tehti 2010. aasta keskmise palga osas, mis on nüüd üle 700 krooni madalam.

Valitsuse tegevusest majanduskasvu ärakukkumise perioodil on jäänud vägisi mulje, justkui sõidaksime juhitavuse kaotanud autos, kus lõpuks pole reisijal enam muud teha kui silmad kinni katta ja pauku oodata.

Rahandusminister Ivari Padari eilsetest sõnadest võib mõista, et ehk hakatakse tasapisi tunnistama seda, mida ammugi pidanuks – kõiki kauneid valimislubadusi pole lihtsalt võimalik täita.

Ka peaminister Andrus Ansip nendib tänases Postimehes, et taganemine tulumaksu alandamisest on võimalik, juhul kui eelarve peaks siiski defitsiiti minema.