Eesti mees kaevandab Kaukaasias kulda

Millega teie firma täpsemalt tegeleb?

Kontsern kuulub kahasse ühele Venemaa ja ühele Gruusia ettevõtjale. Grupil on kullakaevandused Jakuutias, Gruusias ja Armeenias, vase- ja molübdeenikaevandus ja mitu geoloogilise uuringu staadiumis deposiiti.

Meil ostetakse litsentse kokku, tehakse geoloogilised uuringud ja hakatakse kaevandama, et toota ja müüa maavarade kontsentraati.

Praeguse sõja taustal on vägagi intrigeeriv, et teie kontsern kuulub kahasse Vene ja Gruusia ärimehele. Kuidas on sealne ärev olukord mõjutanud teie äri?

Ärimehed on üldiselt pragmaatilised, nad ei sega poliitikat ärisse. Kuid äri mõjutab see, et kriisiolukorras külmutasid pangad riigi survel osaliselt arved, samuti on infrastruktuur saanud tõsiselt kannatada.

Photi sadam ei tööta ja kontsentraati sealt välja vedada ei saa. Vedu Iraani kaudu läheb kallimaks. Buldooserid seisavad, sest ei ole diislit. Poti sadama kaudu varustati ju Gruusiat ja Armeeniat, nüüd käib seegi läbi Iraani.

Ise olite neil ärevatel aegadel Jerevanis, kuidas sinna sõjakaja kostis?

Armeenia on rohkem Venemaa sõber, sest kui 1992. aastal oli Karabahhi sõda, siis Aserbaidžaan kutsus appi Türgi ja Armeenia Venemaa. Praegu soositakse Armeenias väga Vene ettevõtteid, Vene ärimehi ja Vene investeeringuid, seal on praegu väga palju Venemaa raha.

Aga mis puutub Jerevani, siis kuna Thbilisi lennujaam oli kinni, siis kasutati palju Jerevani lennujaama sõjapõgenike väljalennutamiseks. Väga paljud Gruusia perekonnad saatsid oma liikmeid Armeeniasse.

Millised suhted valitsevad tavaliste inimeste vahel?

Gruusia rahvas tahab olla vaba, nad ei vihka venelasi, kuid nad ei mõista, miks nad ei või elada nii, kuidas tahavad – vabana. Aga väga paljud grusiinlased käivad tööl Venemaal.