Eelarvekärped teevad omavalitsusi ärevaks

Vastust andsid keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja üllatusesinejana õhtupimeduses kohale saabunud rahandusminister Ivari Padar, kirjutas Pärnu Postimees.

Alarahastatud ja -hinnatud maavalitsus

Toomas Kivimägi puhkuse ajal maavanema kohustes Heiki Mägi kurjustas Kiisleriga, et krooniliselt alarahastatud ja selge tulevikuta maavalitsused on riigi mökutamisega keeratud viimase vindi peale, kus pole võimalik edasistele kärbetele enam kuidagi mõelda. Samamoodi soovivad maavalitsuste ja omavalitsusliitude tulevikus selgust omavalitsused.

«Maavalitsuste lugu on lõputult pikk ja solvav. Minu ettepanek on, et pigem olgu õudne lõpp kui lõputu õudus,» kurjustas Mägi. Ta lausus, et on käinud üle Eesti kõikvõimalikes komisjonides, kus on välja mõeldud kontseptsioone, ent midagi pole juhtunud. Teema lohiseb aastast aastasse ja ministrist ministrini.

«15 maakonda on riigi esindusena Eesti jaoks palju. Olgu neid neli või ärgu olgu üldse, see tuleb ära otsustada,» leidis Mägi.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler möönis, et maavalitsuste rahastamine on olnud raske, sest ülalt on suhtumine neisse skeptiline. Ometi maavalitsuste vähendamise mõtet regionaalminister ei pooldanud, pigem nägi ta lahendust endiselt selles, kui osa maavalitsuste ülesandeid omavalitsusliitudele üle anda. Takerdub see aga selle taha, et omavalitsusliidud pole valmis nii suuri kohustusi ilma riigi lisarahata enda peale võtma, riigil pole aga raha neile anda.

«Minu isiklik arvamus on selline, et maavalitsuse võiks kaotada, kui omavalitsus oleks maakonna piires, koos seal all olevate osavaldade struktuuriga. Päris nelja maakonna peale ei saa piiri tõmmata,» leidis Kiisler.

Ohus bussiliiklus

Pärnumaa omavalitsusi ja maavalitsust teeb murelikuks peale neid puudutavate riigieelarvekärbete ühissõidukiliikluse lähitulevik.

Mägi ütles, et maavalitsus avas 19. juulil maakonna bussiliinidel tuleval aastal vedaja leidmiseks hanke pakkumised, millest soodsaimgi ületab praegust tuleva aasta kontrollnumbrit kaks korda. «Kui peaksime järgmisel aastal liinivõrku veel 40-50 protsenti kokku tõmbama, tuleb 1. jaanuar väga karm,» tähendas ta.

Ministreile pandi südamele, et nood toetaksid valitsuskabinetis ühistranspordi dotatsiooni väljavõitlemisel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi. Rahandusminister Ivari Padar rahustas, et ühistransport on majandusministeeriumi prioriteet.

Halinga vallavanem Ülle Vapper märkis, et mingil juhul ei tohiks riik loobuda tasuta koolitoidust, mis on paljudele lastele ainus soe toit päeva jooksul. Kiisler vastas, et valitsus arutab, kas jätta koolitoidutoetus alles osaliselt. «Kas näiteks ministri laps peab tasuta koolitoitu saama,» tõi ta näite.

Kruusateedega hädas Koonga vallavanem Andres Hirvela pani regionaalministrile ette leppida riigi tasandil kokku, et pärast Tartu maantee ja näiteks Saaremaa silla valmimist saavad mustkatte alla väiksemad, kaugemates paikades olulised riigiteedki.

Kiisler märkis, et on arutanud maanteeametiga võimalust saada tasuta Hollandist sealseilt teedelt ülesvõetud materjali. Ehk on sel moel võimalik saavutada murrang teede mustkatte alla viimises.

Omamoodi regionaalpoliitika

Omavalitsusjuhid pärisid ühtlasi kava kohta kolida Pärnu maa-arhiiv Rakverre ja kui tõesti on vaja kolida, siis miks mitte Tallinna, kuhu on Pärnust lühem maa, kuid said ministrilt üsna põikleva vastuse.

Kiisler ütles, et räägiks oma põhimõttele vastu, kui Tallinna poolt oleks, sest tema toetab regionaalministrina just riigiasutuste hajutamist keskustesse, mitte koondamist pealinna.