Venemaa ähvardas kogunevat ELi ülemkogu vastulöökidega

Kui vaja, võetakse selleks vastu kas või uusi seadusi, kinnitas Medvedev.
Sellise avaldusega esines Venemaa riigipea oma eilses teleintervjuus.

Lisades veel, et hoolimata lääneriikide vastavasisulistest nõudmistest ei vaata Moskva üle Gruusia separatistlike piirkondade – Lõuna-Osseetia ja Abhaasia – tunnustamise otsuseid. «Ma olen selle otsuse vastu võtnud ja tagasipöördumist pole,» vahendas tema sõnu uudisteagentuur AFP.

Enamik vaatlejaid kahtleb, kas ELi 27 väga erinäolist ja erinevate huvidega demokraatlikku liiget suudavad täna kokku leppida Venemaale sanktsioonide kehtestamises. Samas peetakse jõuliseks märgiks juba asjaolu, et Gruusia sõja pärast ELi erakorraline üldkogu, millesarnaseid ei toimu just tihti, üldse kokku kutsuti.

Valulikud reaktsioonid

Ja isegi jutud sellest, et sanktsioonid võiksid tulla, tõid juba enne Medvedevi eilset tele­intervjuud Venemaa esindajailt valulikke reaktsioone.

«Esiteks, ma kahtlen sügavalt, et see [sanktsioonide kehtestamine – toim] võiks kunagi juhtuda, kuid hüpoteetiliselt rääkides kahjustaks see ELi sama palju kui Venemaad, kui mitte rohkem,» teatas Vladimir Tšižov, Venemaa suursaadik ELi juures juba möödunud nädalal.

Ajalehe EUObserver teatel väljendas Venemaa välisminister Sergei Lavrov end veelgi vängemalt. ELi eesistujamaa Prantsusmaa teadet, et kaalutakse nii sanktsioonide kehtestamist kui ka muid meetmeid, kommenteeris Lavrov sõnadega, et see näitab kellegi haiget kujutlusvõimet.

Nii mõnigi vaatleja usub, et kuigi täna pärastlõunal algava kohtumise loetud tundide jooksul ei suudeta ilmselt midagi väga põhjapanevat otsustada, võib see olla üks teetähiseid ELi–Vene suhete tooni muutumisel.

Rikkudes isegi Gruusia suhtes niigi mitte just soodsat kuuepunktilist vaherahu, on Moskva proovile pannud ka seni nendega leebemat asjaajamist soovinud riikide kannatuse.

Näiteks Läti endine president Vaira Vike-Freiberga ütles laupäevases usutluses päevalehele Diena, et Venemaa võib olla soovimatult teinud ELile kingituse – loonud ühenduses selge motivaatori seni üsna aeglaselt edasi liikunud ühise välispoliitika väljatöötamisele.

Toetus Gruusiale

Lisaks Venemaa võimaliku karistamise arutamisele analüüsivad täna Brüsselisse kogunevad ELi valitsusjuhid ja riigipead ka Gruusia toetamise võimalusi.

Jutuks tuleb sõjast laastatud riigi abistamine, seesama kuuepunktiline vaherahu, mida Venemaa hoolimata oma presidendi allkirjast sel dokumendil eirab, ning ELi esindajate saatmine Gruusiasse.

Eesti delegatsiooni juhib peaminister Andrus Ansip. Reedel riigikogule meie seisukohti tutvustades rõhutas Ansip, et EL peaks üle vaatama kogu oma suhete spektri Venemaaga, andmaks Moskvale selge signaali, et agressioon mõne teise riigi vastu ei saa jääda tagajärgedeta.

Eesti esindajate teatel soovitavad nad ka kiirendada Gruusia kodanikele viisalihtsustusrežiimi sisseseadmist ELiga, pakkuda Thbilisile ühendusega süvendatud vabakaubanduslepet ning korraldada Gruusiat aitavate doonorriikide konverentsi.