Kalleim on valitsemine Kallastel ja odavaim Kohtla-Järvel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Kallaste linna kodanikud kulutavad igaüks oma linna ülalpidamiseks kaks korda rohkem raha kui tallinlased ja neli korda rohkem kui kohtlajärvelased.

Tallinna palgatöötaja keskmine brutopalk on kaugelt üle 10 000 krooni. Kallastel on see kolmandiku võrra, Kohtla-Järvel paar tuhat krooni madalam. Omavalitsuse ülalpidamisele kulutas aga kohtlajärvelane eelmisel aastal keskmiselt 1079 ja Kallaste elanik 4319 krooni ehk üle nelja korra rohkem.


«Kallaste linnaelanike probleemidega tegeleb kaheksa ametnikku – linnapea, linnasekretär, tavaline sekretär, kaks raamatupidajat, maaspetsialist, kultuurispetsialist ja sotsiaaltöö spetsialist,» selgitas linnapea Jaak Üprus. Palgad on neil töötajail 8000 ja 15 000 krooni vahel.


Üprus ei imestanud, et Kallastet on kallis ülal pidada. Seal elab vaid veidi üle 1000 inimese, kuid väikese omavalitsuse kohustused on samad mis suurtes linnades.


Palgad samad kui pealinnas


Kohalike omavalitsuste üldvalitsemiskuludeks loetakse kõiki väljaminekuid, mis lähevad linna ametkondade ülalpidamiseks. Sinna kuuluvad näiteks linnavalitsuste liikmete ja linnaametnike palgad, nende autode ja muude abivahendite kulud.


Kulusid arvutab rahandusministeerium. Eestis kulus omavalitsuste ülalpidamiseks mullu enam kui 2,5 miljardit krooni, seega maksis iga elanik selleks 1960 krooni.


«Mina küll ei oska öelda, kust see arv on võetud. Midagi erilist me siin ei tee. Olen seda meelt, et ametnike palgad peavad olema samad nagu Tallinnas, kui nad teevad sama kvaliteetset tööd,» ütles Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov.


Solovjovi sõnul peetakse Ida-Virumaad odava tööjõu piirkonnaks, keskmine palk ulatub siin 8600 kroonini. Kohtla-Järve kodulehe andmeil oli linnapea sissetulek möödunud aastal veidi rohkem kui 45 000 krooni kuus.


Valitsusjuht Andrus Ansip on võrrelnud Tallinna halduskulusid Viljandi omadega, väites, et kui pealinnas valitsetaks niisama tõhusalt, võiks aastas kokku hoida 240 miljonit krooni. Mullu olid Viljandi üldvalitsemiskulud 1478 krooni, Tallinnas 2059 krooni elaniku kohta.


«Tallinna valitsetakse saamatult. Tavamõistus ütleb ju, et mida suurem omavalitsus, seda odavam on seda ühe elaniku kohta ülal pidada,» väitis peaminister. Tema sõnul on näiteks karjuvalt üle paisutatud propagandakulud.


«Tallinna üldvalitsemiskulud on Eesti keskmisest vaid viis protsenti kõrgemad,» märkis Tallinna linnakassa juhataja Silver Tamm.


Tallinna finantsteenistuse finantsplaneerimise osakonna juhataja Marju Sepp selgitas, et pealinna juhtimisstruktuur erineb teiste linnade omast suure elanike arvu tõttu. See tingib vajaduse avalike teenuste pakkumist paremini korraldada, milleks on loodud linlaste elukohalähedased linnaosavalitsused.


Tallinna abilinnapea Taavi Aas ütles, et kõik linnaosade valitsused teevad vajalikku tööd. «Tallinna ei saa teiste kohalike omavalitsustega võrrelda, sest pealinn on territoriaalselt niivõrd suur haldusüksus, kus sideme pidamiseks elanikega peavad olema kohalikke olusid tundvad linnaosade valitsused,» sõnas Aas.


Kulud mitmekordistusid


Üldvalitsemiskulude sekka kuuluvad ka hoonete soetamise või renoveerimise kulud, mis võivad eriti väiksemates omavalitsustes valitsemiskulude osakaalu oluliselt mõjutada. Näiteks suurenesid Rakvere linna üldvalitsemiskulud aastaga enam kui kaks korda.


Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna kohalike omavalitsuste talituse juhataja Sulev Liiviku sõnul oli põhjuseks see, et Rakvere linn soetas endale 2007. aastal maja, mille ostmine suurendas ajutiselt Rakvere üldvalitsemiskulusid.


Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev ütles Rakvere linna valitsemiskulusid kommenteerides, et tema koos linna pearaamatupidajaga saab arve kokku lüües hoopis teise tulemuse kui rahandusministeerium.


Liivik vastas, et ministeerium arvutab kulusid omavalitsuste endi saadetud arvude järgi, vead võivad sisse tulla sellest, et omavalitsused märgivad kulusid lihtsalt valesse lahtrisse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles