Oma viimastes avaldustes peavad nii Isamaa ja Res Publica Liit kui ka Refomierakond ülitähtsaks paljuräägitud haldusreformi peatset läbiviimist, mida nad teeksid küll sootuks erineval moel.
Reformierakond ja IRL teeksid erinevad haldusreformid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kiiremas korras tuleb seaduse tasemel ellu viia Vallo Reimaa ettevalmistatud ja valitsuserakondade vahel sisuliselt kokku lepitud haldusreformi kava, mis annab maavalitsuste omavalitsuste koostööd koordineerivad ülesanded üle omavalitsusliitudele,» teatas Reformierakond.
Maavalitsuste otsustav reformine on üks 17 teesist, mille peaministripartei läinud kolmapäeval välja käis. IRLi peasekretär Margus Tsahkna teatas seepeale kohe, et Reformierakonna tähelepanu haldusreformile teeb erilist rõõmu.
«Seda on võimalik aga ellu viia vaid kokku leppides, et see teostatakse üle Eesti korraga ning vajadusel ka omavalitsusüksuste sundliitmist kasutades,» sõnastas Tsahkna IRLi nägemuse.
Ka IRLi esimees Mart Laar on korduvalt rõhutanud radikaalse haldusreformi möödapääsmatust, mis tähendab aga omavalitsuste sundkorras ühendamist keskvalitsuse poolt.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimees ja endine Viljandi linnapea Peep Aru tunnistas vastuolu valitsusliidu partnerite seisukohtades.
«Lähtume sellest, et maavalitsuste funktsioonid tuleb üle vaadata: osa ülesandeid läheks omavalitsusliitudele, ja need, mis on ajast ja arust, kaoksid üldse ära. Maavalitsused täidaksid vaid järelevalve ja planeerimisega seotud ülesandeid,» selgitas Aru.
Maavalitsuste rolli otsustav kärpimine tooks kaasa ka paljude ametnike koondamise. Selle idee teostamine on Aru hinnangul realistlik, sest see on pälvinud ka opositsiooni toetuse. Haldusterritoriaalse reformi pooldajad tahaksid Eestisse jätta kas 60–80 omavalitsust või isegi 15 praegust maakonda pluss suuremad linnad.
Aru sõnul läheksid võimusuhted tasakaalust välja, kui omavalitsusi oleks nii vähe. «Meil on ka üle 3000 linna- ja vallavoliniku, kes on huvitatud poliitikast ja kohaliku elu edendamisest. Mis saab neist inimestest?» osutas Aru ohtudele.
Tema väitel püüab riik igati soosida vabatahtlikku ühinemist. Teravalt on omavalitsuste sundliitmise vastu Rahvaliit.