Valusad valikud 2009. aasta eelarves tuleb valitsusel vastu võtta lähema nädala jooksul, sest vastasel juhul võib eelarvekava jääda esimest korda õigel ajal riigikogule üle andmata.
Eelarvekriis lükkas raskete valikutega kimpus valitsuse ränka ajahätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui nii peaks minema, rikuks valitsus põhiseadust, mis kohustab teda hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust esitama riigikogule riigieelarve eelnõu. Teisisõnu peab eelarve jõudma Stenbocki majast Toompea lossi kõige hiljem 30. septembril.
Olukorda pingestab veelgi riigikogu töögraafik, mille järgi toimub kuu viimane istung 25. septembril. Eelnõusid tohib aga üle anda vaid täiskogu ees.
Sellest lähtub ka rahandusministeeriumi kehtiv ajakava, mille järgi peab tuleva aasta riigi alusdokumendi parlamendile üle andma 24. septembril. Tavapäraselt tuleb selleks saadikute ette peaminister, et pidada eelarvekõne.
Kuklasse suruvad karmid tähtajad on võimuliidu poliitikutele väga hästi teada. Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul ei ole valitsusel kuhugi pääsu ja karmid otsused tuleb kiirelt ära teha.
Ta pidas pretsedendituks olukorda, kus vähem kui kuu aega enne eelarve esitamist pole täpselt teada isegi ministeeriumide piirnumbreid, mille põhjal oma eelarvet kokku panna.
«Ka eelarve tehniline koostamine nõuab veel palju tööd ja aega,» sõnas endine peaminister.
Septembri alguseks pole valitsus suutnud eelarvet ka tasakaalu saada ning jätkuvalt on selgusetu 2009. aasta eelarve maht.
Nädalavanune prognoos tõmbas riigi loodetud tuludelt maha veel neli miljardit krooni, lubades uuel aastal kulutada 91,5 miljardit krooni.
Rahandusminister Ivari Padar teatas eelmisel esmaspäeval, et veelgi kitsamate võimaluste juures tuleb leida raha täiendavate tulude ja mitte kärbete arvelt.
«Valitsusel tuleb teha otsused võimalikult kiiresti,» tunnistas ta tugevat ajalist survet.
Kuigi eelarveummikust otsisid eelmise nädala lõpul väljapääsu nii ministrid kui võimuliidu juhtpoliitikud, jäid lõplikud kokkulepped sündimata.
Keskse küsimusena arutasid kolme erakonna liidrid tulumaksureformi edasilükkamist, mis kingiks eelarvele juurde üle kahe miljardi krooni. Vaidlused jätkuvad ka automaksu kehtestamise ja käibemaksu soodusmäärade tõstmise üle.
Varasematel aastatel on eelarve olnud põhiosas paigas augusti lõpuks. Mõni ülesjäänud poliitiline teema on lahendatud septembri esimestel päevadel, et ametnikud saaksid hakata tuhandetest numbritest kubisevat dokumenti kokku kirjutama. 2008. aasta eelarvega käis näiteks kaasas seletuskiri, mis kujutab endast 570-leheküljelist A4 formaadis raamatut.
Kõige rohkem saab valitsus eelarve esitamisega viivitada kuus päeva. Kui üleandmine peaks lükkuma päris septembri lõppu ehk 30. septembrile, tuleb riigikogu esimehel Ene Ergmal selleks päevaks ka riigikogu erakorraliselt kokku kutsuda.
Osa valitsusliidu poliitikuid on eravestlustes avaldanud kartust, et sellel aastal ei saa eelarve nõutud tärminiks valmis.
Eelarvega seotud tähtaegu
• augusti lõpus ja septembri alguses toimuvad eelarveläbirääkimised
• 18. septembril esitatakse eelnõu valitsuse istungile
• 24. septembril antakse eelarve eelnõu üle riigikogule
• eelarve on plaanis kinnitada detsembris
• kui riigieelarve jääb eelarveaasta alguseks vastu võtmata, võib iga kuu teha kulutusi kuni 1/12 eelmise eelarveaasta kulutustest
• kui riigikogu ei ole eelarvet 28. veebruariks vastu võtnud, tuleb presidendil kuulutada välja riigikogu erakorralised valimised
allikas: rahandusministeeriumi kehtiv ajakava, põhiseadus