Noor naine käis pool aastat palaviku ja valudega tulemusetult perearsti juures. Kui ta ise internetist oma haiguse põhjuseid otsima hakkas, keeldus perearst talle vajalikke saatekirju andmast.
Perearst jättis mandlipõletikus naise abita
1. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haapsalus elava Kerli Nilpi paneb möödunud poolaasta meenutamine sügavalt ohkama. «Enda pärast jätaksin selle teema sinnapaika, aga kuna olen kuulnud ka teisi samalaadseid probleeme Haapsalu perearstidega, leian, et see ei saa nii jätkuda,» ütles Nilp.
Jaanuaris haigestunud Nilp kaebas perearstile selja- ja puusavalu. «Põletikunäitajad olid analüüsides kõrged ja arst kahtlustas reumat, see aga kinnitust ei leidnud,» rääkis Nilp.
Vaatamata välja kirjutatud ravimitele haigus ei taandunud, vastupidi, ühel ööl paistetas naise jalg üles ja perearst saatis ta kompuuteruuringusse. Vaevuste põhjuste jälile aga ei saadud. Samuti ei toonud selgust perearsti soovitusel ette võetud käigud naistearsti juurde.
«Mitu korda käisin, sest ühe võimalusena kahtlustas arst kasvajat,» rääkis Nilp.
Mais andis Nilp taas analüüse ja helistas tulemuste teadasaamiseks pereõele. «Sain vastuseks, et ASO tiiteri tase on kõrge, aga mida see tähendab, ei öeldud,» meenutas Nilp. Selle teadasaamiseks hakkas naine ise internetist teavet otsima.
«Üsna kiiresti avastasin, et minu sümptomid kattuvad kurgumandlipõletiku omadega. Perearst ei olnud mulle kordagi kurku vaadanud, kuna ma ise kurguvalu ei kurtnud. Veebist sain teada, et täiskasvanutel ei pruugigi põletikulised mandlid kurguvaluna tunda anda.»
Lootuses lõpuks õiget ravi saada läks Nilp Haapsalu haiglasse nina-kõrva-kurguarsti ukse taha. «Seal soovitati võtta perearstilt saatekiri ja tulla vastuvõtule,» rääkis Nilp.
Perearsti juures ootas Nilpi aga jahe vastuvõtt. Naise sõnul sai ta aru, et perearstil oli kiire, sest temal ei olnud aega kinni pandud ja teised patsiendid ootasid.
«Ütlesin siis õele, et tulen hommikul saatekirjade järele, ja kui ma neid ei saa, olen sunnitud perearsti vahetama.»
Mingeid saatekirju tema jaoks järgmisel hommikul valmis ei olnud ja õde küsis, kas patsient oma e-posti ei olegi lugenud – perearst olevat e-kirja saatnud.
«Kirjast sain teada, et ta pidas mind seni meeldivaks inimeseks, aga nüüd on otsustanud, et mingeid saatekirju ta mulle ei anna ja temagi poolest võin perearsti vahetada,» kirjeldas Nilp.
Seepeale läks naine haiglasse kurguarsti tasulisele vastuvõtule, kes suunas ta kohe edasi kirurgi juurde.
«Oodata veel kuid operatsioonijärjekorras ma ei suutnud, maksin oma operatsiooni Fertilitase erahaiglas ise kinni,» võttis Nilp oma loo kokku.
Juuli lõpus Nilpi opereerinud kirurg Viktor Solovjovi diagnoosi järgi eemaldati naiselt halvas seisus mandlid ja hulk polüüpe.
Haapsalu perearst Sirje Jupits ei soovinud Nilpi süüdistusi konfidentsiaalsuse nõudele viidates lähemalt kommenteerida. Oma sõnul püüdis ta patsienti siiski kõigiti aidata.
«Visiidid toimusid tihti eelneva kokkuleppeta, lisaks aitasin tal saada kiiremini uuringutele, kui see järjekorras oleks võimalik olnud,» märkis ta.
Saatekirjade andmisest keeldumist põhjendas Jupits sellega, et neid polnud vaja.
«Reumat oli juba kontrollitud ja mandlipõletik oli kaasuv haigus, mitte haiguse põhjustaja,» sõnas Jupits. «Kahju ja kurb, et taas süüdistatakse arste,» oli Jupits nördinud.
Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna sõnul on tegemist sõna-sõna-vastu juhtumiga, ning kuna seda pole uurimiseks arstiabi kvaliteedikomisjonile antud, ei saa lõplikku hinnangut anda.