Enne BIG Kuldliiga finaal-etappi oli Rene Orumanil lootus võita vähemalt 33 000 krooni. Ksenija Balta ja Jaanus Uudmäe aitasid summal kasvada kolmekordseks.
Balta ja Uudmäe aitasid Orumanil korteri sissemaksu teenida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult oli eile Kadrioru staadionil jagamiseks vaid lohutusauhind. Esialgu Kuldliiga võitjatele jagamiseks mõeldud 200 000 krooni kahanes poole väiksemaks pärast eelviimast etappi, kui selgus, et ükski sportlane pole suutnud kõikidel etappidel esikohani küündida.
Ühe kaotusega atleetidest suutis eile taset hoida vaid Oruman. «Rahale on juba rakendus leitud, see läheb minu ja elukaaslase ühise korteri ostu sissemaksuks,» rääkis ta rahulolevalt.
Oruman võitis oma ala 110 meetri tõkkejooksu näiliselt kerge vaevaga – ülekaal oli mäekõrgune ning tulemus 14,34 ei viidanud kuigi tõsisele pingutusele.
Oruman asub tööle
«Raha polnudki mul täna peamine mõte. Enne jooksu pidasin hoopis sisemist võitlust, kas ja kuidas suudan raja läbida, säärelihas oli väga valus,» selgitas Oruman, kes lõpetab hooaja ning asub tööle Tartu Ülikooli spordihoonesse.
«See ei tähenda sportlike ambitsioonide vähenemist, vaid annab võimaluse alaga tegeleda. Kuna ma olümpiale ei pääsenud, kaotasin kaks sponsorit ning alates järgmisest kuust saan stipendiumi vaid 2500 krooni kuus,» lisas ta kaaluka põhjuse.
Oruman on andnud endale lubaduse, et ei lõpeta karjääri enne, kui 110 meetri tõkkejooksu Eesti rekord kuulub tema nimele. Seni peab ta leppima Tarmo Jallai järel teise positsiooniga.
Tõkkejooksuga võrreldes hoopis põnevamad sündmused arenesid aga kaugushüppekastis. Eelviimasel etapil Rakveres veel ainsana konkurentsis püsinud Tõnis Sahk kaotas toona ning justkui ebaõnnelainele sattudes langes ka eile. 7.50 tähendas kõigest teist kohta, võidu napsas eelmisel õhtul abieluranda sõudnud Jaanus Uudmäe.
«Pidu algas kell viis, öösel kell kolm olin juba kodus,» kirjeldas 7.70 hüpanud Uudmäe elu üht tähtsamat päeva ja ööd. «Esimeste katsete ajal tundus, et olen veel purjus – astusin need napilt üle.» Pisut hiljem andis ta mõista, et tegi nalja: «Ma ei pidanud end eriti piirama, pole suur joomamees. Võtsin lihtsalt mõnuga.»
Sahk ei otsi süüdlast
Veel laupäeval oli Uudmäe veendunud, et ei hakka pühapäeval staadionile tulema. «Ilmateade lubas viletsaid olusid, ent täna hommikul paistis päike ning mõtlesin, et ei lase teistel niisama võita.»
Eelmise päeva peo ja lühikese öö taustal hindas Uudmäe oma tulemust korralikuks.
«Vahepeal valu teinud kand on paranenud ning tegelikult tahaks tänavu veel võistelda,» rääkis ta. «Eestis enam suuri võimalusi pole, ent kusagil välismaal võiks kindlasti kolmikut hüpata.»
Kahe võistlusega eeldatavalt suure rahasummata jäänud Sahk suhtus juhtunusse rahulikult. «Sport on juba selline,» nentis ta. «Mul pole põhjust kedagi süüdistada. Näiteks täna ei leidnud ma õiget rütmi ega teinud oma ära.»
Kuigi raha jäi saamata ning kaugushüppajate jaoks maagilisest kaheksast meetrist jäi tänavu lahutama vaid üks sentimeeter, lohutas Sahk end teadmisega, et seljataha jääb korralik hooaeg.
«Olen palju ja korralikult võistelnud,» märkis ta. «Nüüd lähen hea tujuga uueks hooajaks valmistuma.»
Pärast Saha langemist polnud Orumanil enam põhjust eriti pabistada. Kolmandana konkurentsis püsinud Ebe Reier pidanuks raha võitmiseks alistama 100 meetri jooksus Ksenija Balta. Reaalsuses võttis aga Balta mäekõrguse võidu.
Balta pikimad hüpped läksid luhta
Ksenija Balta ja tema treener Andrei Nazarov vaatasid eile Kadrioru staadionil neljal korral nukralt kaugushüppe äratõukepakku – pikad hüpped läksid napilt üleastutud katsete kirja.
«Täna olid tegelikult tehniliselt väga head hüpped. Üks üleastutud katse oli 6.90 kanti. Võib öelda küll, et elu pikim hüpe läks luhta,» arutles Eesti rekordiomanik Balta pärast võistlust. «Samas annavad sellised hüpped lootust, et kunagi võib see ka välja tulla. Seetõttu võin tänase võistlusega rahule jääda.»
Eile õnnestus kaks hooaega vigastuste küüsis vaevelnud Baltal Kadrioru staadionil vaid kaks katset – teises voorus kirja saadud 6.62 ning viimases voorus hüpatud 6.55. Neljal katsel näidati piigale aga punast lippu.
«Enne võistlust me suurt midagi ei lootnud. Trennid on seni ju poolikult kulgenud. Aga siin hakkas kõik klappima ja katsed olid juba hüppe moodi,» vaagis treener Nazarov, nukker pilk silmis. «Täna oli esimene võistlus, kui Ksenijal põlv valutama ei hakanud.Kahju, et ta oma pikimad katsed üle astus. Võimalik, et need olid tema senise elu pikimad hüpped.»
Balta ise oli kindel, et terve hooaja vältel peavalu valmistanud põlv teeb täna kindlasti veel valu. Eile andis see aga üllatavalt vähe tunda. «Täna sellist tunnet õnneks polnud, et võtaks teibi ja seoks põlve kinni,» avaldas Balta. «Peaksin tehniliselt kogu aeg selliseid hüppeid näitama.»
Seda, et ta hooaja alguses mitmevõistluse asemel kaugushüppele keskenduda otsustas, Eesti rekordinaine ei kahetse.
«Tegime tol momendil ainuõige otsuse. Mitmevõistluses oleks põlv ju samamoodi segama hakanud,» mõtiskles seitsmevõistluse juunioride EMi pronksmedaliomanik.
Järgmisena loodab Balta 10. septembril Riias võistelda. (PM)