Briti arheoloogid leidsid kuulsa megaliitehitise Stonehenge`i juurest palkvaiadest pihtaia ehk palisaadi asukoha jäänused.
Arheoloogid: Stonehenge`i kaitsti vääritute pilkude eest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
1. september 2008, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloogide arvates rajati kunagise kultuskoha juurde pihtaed, varjamaks seda isikute ees, kes ei olnud väärilised seda nägema, kirjutab The Telegraph.
«See puidust ehitis kulges Salisbury tasandikul peaaegu kahe miili (3,2 kilomeetrit) pikkuselt ja võis olla ehitatud selleks, et kaitsta jumalate ja palvetamisega seotud kohta madalamasse sotsiaalsesse klassi kuulunud isikute eest,» selgitasid uurijad.
Stonehenge´i väljakaevamiste üks juhte Josh Pollardi sõnul oli sellise pihtaia ehitamine palju inimtööjõudu ja keerulist logistikat nõudnud ettevõtmine.
«See oli liiga kõrge, et oleks võinud olla lihtsalt loomakarja kaitseks. See aed võidi rajada, et alamasse klassi kuuluvad inimesed ei näeks, milliseid rituaale valitsejad ja preestrid seal läbi viivad,» selgitas arheoloog.
Arheoloogide arvates aitas pihtaed Stonehenge`is läbi viidud rituaale tavaliste inimeste silmis veelgi müstilisemaks muuta.
«Preestrid ja ülemklass võis endale niimoodi kunstlikult võimu ja prestiiži juurde tekitada. Tänapäeva terminites – selleks, et Stonehenge`i pääseda, pidi sul luba või pilet olema,» lisasid väljakaevamisi teinud.
Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge on maailma suurimaid megaliitehitisi. Ehitati mitmes järgus 3000 – 1500 e.kr. Rajatiste elementide abil määrati taevakehade suundi, leondati päevi ja teisi kalendriühikuid, ennustati kuuvarjutusi.
Nimi Stonehenge on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive.