Kümme aastat tagasi koos eestlasest ema ja Kongost pärit isaga sealse kodusõja eest Eestisse tulnud Josepha Frier peab sõna «neeger» solvavaks, sest sel on juba ajalooliselt negatiivne tähendus.
Josepha Frier: sõnal «neeger» on negatiivne tähendus
1. september 2008, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu meelest kõlab see, kui öeldakse, vaata seda neegrit, nagu öeldaks, et vaata seda ebardit, et kas ma ei ole inimene, et minu kohta peab ütlema neeger,» ütles Josepha Frier Postimees.ee'le.
Küsimusele, millist sõna soovitab ta selle asemel kasutada, vastas Frier küsimusega, et miks üldse on vaja nahavärvi toonitada.
«Kas ma ütlen, et vaata seda valgenahalist,» tõi ta näite.
Kui tõesti on vaja rõhutada erinevat nahavärvi, siis soovitas Frieri kasutada sõna mustanahaline. «Aga ma ei arva, et see [nahavärvi toonitamine - toim] vajalik oleks,» lisas ta.
Frieri sõnul tema tuttavad sõna «neeger» ei kasuta, küll on ta suhelnud inimestega , kes püüavad õigustada selle sõna kasutamist väitega, et sel ei ole Eestis negatiivset tähendust.
«Aga kui öeldakse, et see sõna on OK, siis võiks üles näidata austust ja seda mitte kasutada, selle asemel, et leida põhjendusi selle tarvitamiseks,» ütles ta.
Kümmekond aastat Eestis elanud Josepha Frier on isiklikult kokku puutunud ka otsese rassisimiga. Teda on tänaval löödud, võhivõõrad inimesed on päise päeva ajal juurde astunud ja solvanud. «Seda on juhtunud isegi siis, kui ma rase olin või oma lapsega väljas käin,» nentis ta ja lisas, et mitu sellist inetut vahejuhtumit on olnud ka viimase aasta jooksul.
«Ma usun, et rassisimi esineb igal pool, aga Eestis on see väga nähtav,» ütles nii USAs kui ka teistes Euroopa riikides olnud Frier. Ta tõi näite, et mujal võib nahavärvi tõttu tekkida probleeme töö saamisel, aga teisest rassist inimesele otse näkku solvanguid ei öelda, nagu seda Eestis tehakse.