Kirsti Timmeri ajab liig agressiivne müügikampaania marru

Kuus kuud tagasi, päeval mil ma saabusin sünnitusmajast  oma pisipojaga koju, sain ma kaks suhteliselt erinevat telefonikõnet. Esimeseks helistajaks oli meesterahvas, kes teatas, et tema müüb tolmuimejaid. Teate küll, neid neljakümne tuhande krooniseid.

Jutt nagu ikka, tuleme, presenteerime jne... Ütlesin müügimehele, et ma absoluutselt ei kahtle selle tolmuimeja headuses, aga ma astusin just uksest sisse ja mul on süles kahekümnetunnine imik. Seega jätavad kõik imevidinad mind praegu külmaks ja ühtegi presenteerijat ma enda koju lähemal ajal ei tahaks.

Meesterahvas soovis mulle õnne ja ütles, et mõistab ideaalselt. Tal endal ka kodus väike tita. Armas. Väga sõbralikult asetasime torud hargile.

Ei möödunud poolt päevagi, kui helistas üks ütlemata kena häälega naisterahvas. Sedapuhku oli müügis õhupuhastaja. Mingi peen aparaat, mis maksab väga palju raha ja ilma milleta ei ole elu planeedil Maa absoluutselt võimalik.

Seletasin tallegi, et mul siin üks väike kahe ja poole aastane kutt ja teine sai just ühepäevaseks, et ei ole kahjuks aega rohkem kuulata. Proua ei olnud allaandja tüüp. Seletas, et nende promoüritus minu kodus võtab aega vaid viisteist minutit ja nemad tulevad ainult kahekesi jne...

Mina ikka oma joru, et saage nüüd aru, mul on nii väike beebi, ma ei taha ühtegi võõrast ega ühtegi aparaati. Ma tahaks siin rahulikult harjuda uue ilmakodanikuga. Aga tema sai pahaseks. Kas mul siis veerand tunnist on kahju või?

Ma ikka vabandasin ja palusin jutuajamise lõppenuks lugeda. Juba kahe päeva pärast helistas sama proua tagasi. Et kuidas oleks nüüd.... Arvake, mida ma talle vastata tahtsin!

Mida teie oleks öelnud? Mina jäin viisakaks, ajasin sama joru edasi. Seekord pahandas ta veel rohkem. Panin toru ära. Möödus nädal, proua taas teisel pool kõnetraati. Seekord juba väga nõudlik.

Mina üritasin ikka viisakalt seletada, küsisin kas ta nädalast beebit on näinud, et see ikka nii väike jne... Teda ei huvitanud kohe põrmugi. Ikka see viisteist minutit ja vaid paar inimest. Vihastasin. Pagan, juhm olete või? Ei taha teie aparaati ega ühtegi võõrast inimest, vähemalt paar aastat kohe mitte! Vürtsiste sõnade saatel asetati toru hargile.

Jutu mõte? Ma olen alati vastanud kõikidele küsitlustele, mida tehakse telefoni teel, kui mul parajasti selleks aega on. Vahel olen palunud hiljem helistada. Ma ju mõistan, et inimene teeb oma tööd ja kui mul aega on, miks mitte teda aidata. Aga igal asjal on piir.

Müügikoolitustel võiks seletada ka olukordi, millistes ei sobi nii agressiivselt pinda käia. Sellise müügitöö põhjal ei tahaks ma seda õhupuhastajat tasuta ka, ausõna. Võib-olla on tõesti väga hea aparaat ja ehk väikeste lastega kodus isegi vajalik, aga minu poolt jääb igavesti olemata.

Seega (ainult need agressiivsed) müügiinimesed, asetage end hetkeks teise inimese olukorda ja püüdke mõista palun, et on hetki mil viisakus kaalub teenitava summa üles.