Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab
, et Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi viis välispoliitilist eesmärki, mis ta eile ajakirjanikele välja käis, ei jäta kahtlusi: Kreml soovib tugevdada oma mõjusfääri nii vahetus läheduses kui kaugemal. Gruusia on sellel teel alles esimene samm.
Moskva mäng on rajatud lootusele, et Lääs on killustunud ning kergesti "suure rahaga" mõjutatav. Samuti usutakse, et autoritaarne võimusüsteem on efektiivsem ja kiirem reageerima.
Samas ei maksa unustada, et Venemaad juhivad KGB ohvitserid, kes võivad oma eesmärkide saavutamiseks rakendada piiramatul ja nende arvates karistamatul moel vahendeid alates meediast kuni polooniumini.
Meil tuleb väga selgelt valmis olla selleks, et lähematel aastatel püüab Kreml oluliselt kasvatada oma poliitilist mõju Balti riikides, püüdes samas meid lahti haakida läänemaailma tugisammastest.
Kui Medvedev on sisuliselt muutnud vene kogukonnad kõikjal maailmas potentsiaalseteks "viiendateks kolonnideks" (usun, et venelased ise pole sellest kuigivõrd vaimustuses), siis langevad eriti just Eesti ja Läti suurimasse ohutsooni.
Viimasel ajal on mitmel pool rahvusvahelises ajakirjanduses viidatud, et Balti riigid võivad sattuda koos Ukrainaga Venemaa läänevastase rünnaku järgmisteks sihtmärkideks.
Ka Vene kindralstaap on eriti Ukrainat pidevalt "meelde tuletanud". Pole vaja olla suur prohvet, et eeldada tõsiste pingete kasvu seoses Krimmi (sh Venemaa Musta mere laevastiku) tulevikuga.
Eestil on tänasel päeval kõige olulisem koondada kõik oma välispoliitilised ressursid ennekõike rahvusliku julgeoleku tagamisele.
Selle komponentideks peaksid olema esiteks väsimatu ja sihikindel lobitöö oma partnerite seas.
Mitte mingil juhul ei tohi lubada "Jalta sündroomi" taasteket. Lääs on täna killustunud ja seepärast on eriti oluline, et meie osalus Euroopa ja laiemalt läänemaailma teemade käsitlemisel oleks aktiivne ning nähtav.
Eestile on tähtis olla usaldusväärne ja lahendusi pakkuv liikmesriik, kelle saatuse üle ei tohiks kellelgi tekkida mingeid kahtlusevarje.
Venemaa püüab väsimatult Eestit diskrediteerida. Kõikvõimalikud hietanenid, bäckmanid ja sajad nähtamatu rinde võitlejad on rakendatud kas otse või kaudselt selle eesmärgi teenistusse.
Seepärast on meil vaja lisaks küberkaitse võimekusele kiiresti suurendada oma informatsiooni levitamise suutlikkust. Selle alla käib ka venekeelsete programmide tootmine ETVs.
Kolmandaks on tähtis, et meie majanduse ekspordivõimekus ning investeerimiskliima püsiksid stabiilsed. Aprillisündmused näitasid veelkord, et Moskva üheks mõjutusvahendiks on varjatud majanduslikud sanktsioonid.
Seepärast tuleks riigil pöörata just praegu läbimõeldult tähelepanu nii ettevõtjate toetamisele välisturgudele minekul kui ka siseriikliku atraktiivsuse kasvatamisele investoritele.
Gruusia sündmused tõmbasid joone alla ühele etapile maailmapoliitikas. Alanud on palju turbulentsem periood, mille kaudu määratakse ära uus maailmakorraldus. Sellistes seisudes tuleb piirialadel paiknevatel väikeriikidel eriti tähelepanelik olla.