Eesti keele instituudi direktori Urmas Sutropi sõnul, ei ole sõnal neeger eesti keeles solvavat tähendust, kuid selle kasutamisel tuleb siiski olla ettevaatlik.
Eesti keele instituut: sõnal «neeger» ei ole solvavat tähendust
1. september 2008, 16:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aastal välja antud õigekeelsussõnaraamatus on sõna «neeger» juures märge «ei ole eesti keeles halvustav».
Urmas Sutropi sõnul pole sellist märget ühegi teise sõna juures. Märke eesmärk on välistada olukorda, kus sõna kasutamise pärast saaks näiteks kohtusse pöörduda.
Samas möönab Sutrop, et kuigi ajalooliselt pole sõnal «neeger» halvustavat tähendust, tuleks seda kasutada siiski lähtuvalt kontekstist, sest paljudele mustanahalistelele tekitab sõna negatiivseid emotsioone.
«Kui ikkagi öeldakse, et sõna kedagi solvab, siis keel pakub ju palju väljendusvõimalusi, mida kasutada, näiteks aafriklane või mõne konkreetse rahvuse esindaja,» sõnas Sutrop.
«Samas ajalooliste sõnade nagu «murjan» või «mooramaalane» juurde ei saa me ju ka tagasi pöörduda,» ütles Suptrop.
Sutropi sõnul on sarnaseid probleeme ka paljudes teistes keeltes.
Sarnaselt eesti keelega on alternatiiviks pakutav «must» nendest keeltes konnotatsiooniga «räpane», mis teeb sellest veelgi suurema sõimusõna.