/nginx/o/2008/09/02/70430t1hdece.jpg)
Nii lapse kui ema jaoks on esimene koolipäev käsi värisema panev. Ent mida tundis Lääne-Virumaal Tamsalus elav Katrin Kobin, kui eile läksid kooli korraga tema kolm last – Kasper, Riinu ja Triinu?
Esimene koolipäev tõi ühte perre kolmekordse rõõmu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Homme igatahes koolis näeme,» hüüdis poeg Kasper veel järele, kui esimene koolipäev Tamsalu gümnaasiumis seljataga oli. Uus multifilmikangelastega sinine seljakott seljas, sammus väikemees rõõmsalt kooli uksest välja. Ka Kasperi kaksikõed Riinu ja Triinu nentisid, et esimene koolipäev oli tore ja juba ootavad tänast, et saaks jälle kooli minna.
Ema Katrini sõnul nimetasid kolmikud ennast koolijütsideks juba siis, kui lasteaia diplom näpu vahel oli. «Nad on kooli tõesti kevadest saadik oodanud,» rääkis ta.
Kuuldes klassikaaslaste tutvustamisel kolme Kobina nime järjest, pani see nii mõnegi lapsevanema muhelema ja klassi ukselt nimekirja üle lugema. Seejärel tõstsid nad tunnustava pilgu kolmikute emale ja isale.
Juba esimesel koolipäeval muudeti alles kevadel liivakastis mänginud põngerjad täiskasvanud inimesteks. Iga 1. klassi juntsu laua kõrval seisis suur kollane kohver, kus sees ootasid täitmist veel trükivärvi järele lõhnavad töövihikud.
Lipsu ja pintsakuga väikemeestel jäi ainult pikkusest puudu, et ärimehe mõõt välja anda. Nüüd said nad ka kohvri tähtsate raamatutega, kus tarkus sees.
1. klassi lapsed tundsid ennast aktusel kui tõelised staarid, sest kui aabitsate jagamise aeg käes, välgutasid lapsevanemad fotoaparaatidega kui paparatsod. «Tulge pildistage ikka lähemalt, laps saab ju ainult korra elus oma esimese aabitsa,» julgustas Tamsalu gümnaasiumi direktor Vardo Arusaar ärevuses lapsevanemaid.
Klassis istusid kolmikud Kasper, Riinu ja Triinu kõik kohe eraldi pinkidesse. «Kodus on nad nagunii kogu aeg ninapidi koos,» põhjendas ema laste käitumist. «Nad ütlesid mulle juba enne kooli, et ega nemad koos kuskil istuma ei hakka.»
Küsimusele, kuidas lapsed kodutöid tegema hakkavad, koos või eraldi, ema veel vastata ei osanud. «Lasteaia päevil nad aitasid üksteist küll meeleldi,» rääkis ta ja lisas, et eks mõnikord üritas Kasper minna lihtsama vastupanu teed ja lasi tüdrukutel töö ära teha. «Miks ise vaeva näha!»
«Egas midagi, suvi on läbi ja tuleb jälle tööle hakata,» rääkis Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kooli aktusel. Seda tõdes ka kolmikute ja veel 22 koolijütsi esimene klassijuhataja Maarika Tiikmann. «Homme läheb töö juba täie tambiga lahti, sest kooliprogramm on tihe ja õppida tuleb kõvasti,» ütles ta.
Täna ootavad Riinu, Triinu, Kasperit ja nende klassikaaslasi ees näiteks eesti keele tund, muusika ja kehaline kasvatus. Aga milline tund nendest lastele kõige rohkem meeldib? Kolmikud leidsid, et vist ikka muusikatund. «Kuigi mulle meeldib sporti ka teha,» pistis Kasper vahele.
Nii vallavanem kui direktor julgustasid väikseid koolijütse abiturientide poole pöörduma, kui mõni mure vaevab. «Võtke siis sellel samal suurel poisil või tüdrukul, kes teid käekõrval aktusele tõi, nööbist kinni ja küsige, mis teha,» soovitasid nad.
Klassijuhataja Tiikmann toonitas vanematele, et oluline on kooli ja kodu omavaheline tihe suhtlemine, ja kirjutas oma telefoninumbri suurelt klassis tahvlile. «Sellele võite helistada kakskümmend neli tundi ööpäevas,» rääkis ta. «Parem õhtul mure ära rääkida, kui sellega magama minna.»
Mis saabki 1. septembris halba olla. Direktor rääkis, et laste hing on ärevil. Ent kolmikute ema nentis, et temal oli ehk suuremgi ärevus hinges, sest varahommikul olevat tal igatahes kõht lahti olnud. «Lapsed aga magasid hommikul rahulikult nii kaua kui said,» ütles ta. Võta nüüd kinni, kellele esimene koolipäev tähtsam oli.