Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei vasta 1994. aastast kehtinud jälitustegevuse seadus vaatamata aja jooksul tehtud parandustele õigusriiklikele nõuetele.
Indrek Teder: jälitustegevus vajab tõhusat korrastamist
2. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder kinnitas õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaates, et süsteemset korrastamist vajaksid nii korrakaitse eesmärgil kui kriminaalmenetluses tehtava jälitustegevuse alused ja pädevused, samuti järelevalve süsteem jälitustegevuse üle.
Teder märkis, et arvestades näiteks kuriteona karistatavate tegude laia ringi, võib jälitusametniku hea fantaasia korral vähemalt teoreetiliselt kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks alustatud andmekogumise ohvriks langeda igaüks.
Omaette analüüsimist vajab tema sõnul seegi, kuidas kogutud andmeid säilitatakse.
«Siinjuures on selge, et õigusnormid, mis lubavad ennast naeruväärselt tõlgendada, ei tee õigusriigis au seadusandjale, kuid sellest ohtlikum on seadusliku aluse ebaselguse kaudu avatud tee riigi eesmärgipäratuks ja seadusvastaseks sekkumiseks isikute põhiõigustesse,» ütles Teder.
Tederi kinnitusel on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas isikuandmete salajase kogumise puhul eraldi rõhutatud jälitustoimingute kontrollitavuse vajalikkust, kuna meetmete salajasusega kaasneb tavapärasest suurem oht meelevaldselt inimeste eraellu sekkuda.
Et seda ära hoida, peavad tema hinnangul sisalduma seaduses tõhusad ja konkreetsed kontrolliabinõud. (BNS)