Kui riigikogu enamusel ei jätku lähikuudel jõudu eliidi palkade külmutamiseks, kulub 2009. aastal riigi rahakotist tipp-poliitikute ja kohtunike palgatõusude kinnimaksmiseks üle 70 miljoni krooni.
Poliitilise eliidi palgatõusu peatamine nõuab otsustavust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleva aasta eelarvekava arvestab praegu nii riigikogu saadikute, valitsuse liikmete ja põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgakasvuga kui ka eripensionäride tuntava pensionilisaga.
Palgatõusude eelarvesse kirjutamine on praegu paratamatus – selleks kohustavad seadused, mis on enam kui 500 inimese sissetuleku sidunud keskmise palga suurenemisega.
Ajal, kui suur hulk riigi palgal olijaid jääb koondamise teerulli alla ning tavainimeste teenistus püsib enamasti paigal, võib ministri palk jaanuaris kerkida ligi 4500 krooni võrra ehk jõuda 72 000 kroonini.
Miljonid eripensionäridele
Teisalt on parlamendis kevadest saadik käinud koos kõigi erakondade esindajatest koosnev töörühm, et leppida kokku rahva õiglustundele enam vastavas palgasüsteemis. Kuueliikmeline ajutrust koguneb taas homme.
Riigikogu kantselei direktori Heiki Sibula sõnul on praegu töös kaks riigikogu eelarve varianti, millest esimene lähtub kehtivast seadusest. «Teine on selleks puhuks, kui riigikogu liikmete palgatõus peatub. Siis seiskub ka keskmise palgaga seotud endiste riigikogu liikmete pensionide ja kuluhüvitiste tõus,» rääkis Sibul.
Maksumaksjale oleks säästuvariant 26 miljonit krooni odavam. Parlamendi eelarvest nõuavad aasta-aastalt üha enam miljoneid eripensionärid, kelle arv jõudis 2008. aastal 140-ni.
Sibula sõnul ei tohiks olla takistusi palgakorraldust muutva eelnõu kiireks seadustamiseks. Palkade külmutamisel, jääb saadikute palk sama suureks kui tänavu. Arvestuse aluseks on siis endiselt mullune 12 270-kroonine keskmine palk.
Taganemisteed ei ole
Hetkeseisuga ootab tõhus rahalisa ka 226 esimese ja teise astme kohtunikku ning 19 riigikohtunikku.
«Personalikulude kasvus on arvestatud kohtute seadusest tuleneva palgatõusuga 29,1 miljonit krooni, millest oleme nõus loobuma, kui riigikogu seadustab vastavad muudatused,» seisis justiitsministeeriumi eelarvetaotluses. Riigikohtunike palgatõusule võib omakorda kuluda kuni viis miljonit krooni.
IRLi kuuluva töögrupi esimehe Urmas Reinsalu sõnul pole poliitikute tahe seadus vastu võtta kadunud. «Pigem on kokkuhoiuvajadus järjest enam ja teravamini tajutav, selle kulu kasvu jätkamine oleks ilmselgelt piinlik,» ütles Reinsalu.
Eelnõu on antud põhiseaduskomisjonile ja seda saab tema sõnul kinnitada vaid mõni nädal pärast parlamendi tööle asumist 8. septembril. Sel juhul jõustub seadus 1. jaanuaril.
«On selge, et riigikogul enam taganemisteed ei ole,» kaitses ka sotsiaaldemokraat Hannes Rumm seaduse kiiret vastuvõtmist.
Keskfraktsiooni esindaja Toomas Varek tunnistas, et eelnõu osas pole veel täit selgust, sest vahepeal oli suvi, töörühma protokoll tuleb taas üle vaadata, arvamused ära kuulata. «Tõesti on praegu raske öelda, mis täpsemalt saama hakkab. Erimeelsusi on meie vahel ju alati olnud,» sõnas Varek.
Ühe vaidluskohana tõi ta esile eripensionid. «Kuidas ikkagi neisse suhtuda? Iga seitsmes pensionär on eripensionär – seda on ju palju,» tõdes Varek. «Kuidas ikkagi need lõiked teha, otsustamise kuudeks on september-oktoober, hiljemaks ei saa enam midagi jätta.»
Teemaga tegelenud inimesed on osutanud, et eelnõus on keerukaid kohti, sest kulude kärpimine võib rikkuda inimeste seadusest tulenevat õigustatud ootust teisele palganumbrile.
Ühe arvamuse kohaselt ei pruugi seadus ka siis, kui see sügisel vastu võetakse, nelja kuu pärast täismahus rakenduda.
Keskmise palga tõus soosis riigijuhte
• Keskmise palga järgi arvutatakse palka presidendile (7 keskmist), peaministrile (6), ministritele (5,5), riigikogu liikmetele (4–6) ja kohtunikele (4–6) ning riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kaitseväe juhatajale.
• Samuti sõltub sellest 140 endise saadiku ja 37 endise kohtuniku rahakott. Ekskohtunike keskmine pension on tänavu ligi 27 000 krooni.
• Tänavu on lähtekohaks 12 270 krooni suurune keskmine palk. Kevadine majandusprognoos ennustas 2008. aastaks 13 027 ja suvine prognoos 13 082 krooni suurust keskmist palka.
------------------------------------------------------------
Üks küsimus
Mis seisus on eelarve?
Margus Tsahkna, Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär
Praegu on tehtud hulk ettepanekuid, mida erakonnad arutavad. Kolmapäeva õhtul koguneb võimuliidu eelarve töörühm, mis koosneb parteide esimeestest ja veel iga partei ühest esindajast ehk 2+2+2. Kolmapäeva õhtul tuleb ära teha just poliitilised otsused.
Aeg on käes just selleks ning neljapäeval tuleb valitsuskabinetis otsustada ära tulude pool ja ka kulutused. Rahandusminister Ivari Padar kohtub neil päevil ministritega, et detailides asju läbi käia.
Kõige olulisem on praegu, et Eesti rahvuslikust julgeolekust ei saa erakondade lehmakauplemise kohta, stiilis valimislubadus valimislubaduse vastu.