/nginx/o/2008/09/02/70446t1h676f.jpg)
Saaremaa Sõmera erihooldekodu töötajad ei ole siiani kätte saanud lubatud palgatõusu, kuna ei ole olnud nõus riigifirma poolt koostatud uute töölepingutega.
Hoolekodu töötajad keelduvad töölepingutele alla kirjutamast
2. september 2008, 07:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas seisus on Eestis veel Valkla ja Ravila erihooldekodu töötajad, kes leiavad, et AS Hoolekandeteenused on nendega käitunud ülekohtuselt ning jätnud n-ö palga sisse õhtu- ja öötunnid, kirjutab Oma Saar.
Samuti on tegevusjuhendajad paigutatud eri kategooriatesse, mis ei annagi kõigile õigust maksimumpalka saada.
Ehkki sotsiaalministri määrus ütleb, et alates selle aasta jaanuarist pidid erihooldekodude tegevusjuhendajate palgad tõusma 8000 kroonile, ei ole Sõmera hooldekodu tegevusjuhendajad säärast palka siiani saanud.
Kuigi SA Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarja Mändmaa kinnitas vähem kui kuu tagasi väljaandele, et lubatud palgatõus kajastub töötajate augustikuu palgalehel, kuid ta jättis mainimata, et selle saavad kätte vaid need töötajad, kes on allkirjastanud uued töölepingud.
«Meil on sõlmitud kollektiivleping ning selle järgi pidid palgad ka tõusma,» märkis Sõmera hooldekodu tegevusjuhendaja, kes ei soovinud oma nime avaldada.
«Seda, et palgatõusu sisse on kirjutatud nii õhtu- kui ka öötunnid ning tegevusjuhendajad on löödud kolme kategooriasse, me varem ei teadnud,» rääkis naine ajalehele.
ROTAL-i (riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühingute liit) esimees Kalle Liivamägi nentis, et palgaläbirääkimistel oli tõesti juttu vaid põhipalgast, millele peaksid lisanduma lisatasud. «Selles suhtes mängis Maarja Mändmaa kinniste kaartidega,» tõdes ta.
Läinud neljapäeval saatis ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga Maarja Mändmaale ka kirja.
«Hooldekodude töötajate sõnul on seoses uute lepingutega tekitatud väga palju pingeid töötajate omavahelises suhtlemises, kuna töötajatele on arusaamatu, miks ühte ja sama tööd tegevad inimesed hakkavad sama töö eest saama erinevat palka,» seisab pöördumises.