/nginx/o/2008/03/12/25855t1h05df.jpg)
Erakond Eestimaa Rohelised (EER) on arvamusel, et monopoolses olukorras oleva Eesti Energia börsileviimine tooks kaasa nii poliitilise korruptsiooni ulatuse kasvu kui rea julgeolekuriske.
Rohelised taunivad Eesti Energia börsileviimist
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
2. september 2008, 11:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EER taunib esmast looduskeskkonna arvelt rikastumise toetamist. «Praegu on selleks mahukas ja kergekäeline kaevanduste avamine ning metsa hõlpkasutusele tee rajamine nii RMK kui looduskaitse reformide kaudu.»
EER ei poolda Eesti Energia börsile viimise plaani, mis võimaldak kliima ja inimeste tervise ning elukeskkonna arvelt rikastuda.
Oludes, kus Eesti Energia poolt kasutatavatest, keskkonnaohtlike ning ülemäära ressursimahukate tehnoloogiate loodud kasumist saab olema huvitatud veelgi suurem ring inimesi tulevaste aktsionäride näol, väheneb tõenäosus, et see ettevõte asub arukama energiamuundamise teele.
Monopoolses rollis olev, täna riigile kuuluv äriühing on Eesti energeetilise julgeoleku üks alustalasid. See on täna tagatud ettevõtte poliitilise juhtimise ja kontrollimisega, leiab EER.
«Rahal ei ole rahvust ega kodumaad, küll aga on raha omanikel nii rahvus, kodumaa kui mõnedel ka tugevad poliitilised huvid. Kas me oleksime huvitatud Gazpromi omatavast ja juhitavast Eesti Energiast?» küsis erakonna eestkõneleja Marek Strandberg.
«Mida rohkem on mingil ressurssi raiskaval ettevõttel dividendimanulisi, seda ükskõiksemad nad ettevõtte keskkonna- või kliimamõju asjus on. On ju selge, et sedasorti aktsiaid kipuvad ostma jõukamad ja seetõttu ka ühiskonnas oma arvamusega suuremat mõju omavad inimesed. Tavapäraselt on ka keskmise inimese jaoks täna tema isiklik rahaline kasum suurema kaaluga kui keskkonna- ja kliimariskid,» lisas ta.
Strandbergi hinnangul on tegemist ääretult küünilise plaaniga majanduse elavdamiseks. Teada on, et majanduse pidurdumise käigus on inimesed Eestis säästudesse paigutanud juba ligi kuus miljardit krooni. Selle meelitamine Eesti Energia aktsiate ostu tsementeeriks tema hinnangul tohutu keskkonna- ja kliimamõjuga ettevõtte senist tegevust.
Strandberg ei välistanud, et börsileminekuga kiirustamise üks põhjusi võib olla see, et valitsus ei pruugi lõpmatuseni suuta Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimapoliitika meetmete rakendamisele Eestis vastu puigelda.