Tulviste: katastroof pole rahvusraamatukogus, vaid Gruusias

Ehkki rahvusraamatukogu jaoks tähendab see nii lühemat lahtiolekuaega, koondamisi kui ka näiteks prantsuse saali sulgemist, leiab Tulviste, et see pole katastroof. «Katastroof on see, mis Gruusias toimub, mitte meil siin,» sõnas ta.

Tulviste lisas, et rahvusraamatukogu nõukogu peab tegutsema vaid valitsuse poolt ette antud raames. «Me ei ole kindlasti see instants, mis hakkaks riigile tegema ettepanekuid, kas rahvusraamatukogu tarvis on vaja võtta välislaenu või mitte,» sõnas nõukogu esimees.

Ka rahvusraamatukogu direktriss Tiiu Valm on endiselt optimistlik. Ta kinnitas, et tuleval aastal on raamatukogu prioriteet jätkuvalt teavikute komplekteerimine, mille summasid esialgsete plaanide järgi ei kahandata.

Eesmärgiks on, et teavikutes ei tekiks lünka, mida hiljem raske täita oleks. Tänavu kulutatakse raamatute komplekteerimisele 7,9 miljonit krooni.

Valmi sõnul toimub peamine kokkuhoid aastal 2009 personalikulude arvelt – praegu kulub sellele eelarvest 70 protsenti ning vaid 30 protsenti läheb tegevuskuludeks.

Personalikulude kokkuhoid tähendab koondamisi, mida Valmi sõnul on juba tehtud, samuti säästetakse näiteks välislähetuste, koolituste, uute seadmete ostu, jooksvate remondikulude ja muu arvelt.

«Oleme elanud säästlikult, ja tuginedes ka möödunud tegevuse süvaanalüüsile, arvan, et aasta 2009 ei tule hullem, lihtsalt tuleb teha kulutusi veelgi ettevaatavamalt. Tuleb olla veelgi aktiivsem projektide kirjutamisel, sest näiteks digitaalraamatukogu väljaarendamiseks on Euroopa Liidus roheline tee » ütles Valm.

Ta lisas, et ka raamatukogu lahtiolekuaegu ei tohi enam rohkem vähendada.

Eelarvekärped ootavad ees ka teisi raamatukogusid – näiteks väheneb esialgsete prognooside kohaselt rahvaraamatute komplekteerimise summa ligi kolmandiku ehk umbes 15 miljoni krooni võrra.

Samuti peab näiteks Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus arvestama ligikaudu 10 protsenti väiksema (580 000 krooni) riigieelarveeraldusega.