Järgmisel aastal saavad kõik teatrid riigilt tänavusest 10 protsenti vähem toetust – teatrijuhid rõhutavad, et koondama kedagi ei hakata, küll aga hoitakse kokku välistööjõu pealt ja võimalik on ka piletihindade tõus.
Teatrid inimesi koondama ei hakka, pilet aga võib kallineda
3. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et tuleva aasta riigieelarves võetakse kõikidelt teatritelt tõenäoliselt maha võrdselt 10 protsenti, tähendab, et suve algul kirgi kütnud väiketeatrite võimaliku sulgemise teema on nüüdseks suuresti maha rahunenud.
Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Tõnu Lensment kinnitas, et praegu on järgmise aasta eelarveprojektis tõepoolest arvestatud 10-protsendise kärpega, kuid täielikult välistada ei saa ka musta stsenaariumi, kus kärped tulevad suuremad kui 10 protsenti.
«Lõplik number peab selguma septembri lõpuks, kuid praegu olen mina ka ikka mänginud siin selle 10 protsendi ümber,» selgitas Lensment.
Juhul kui eelarvekärbe tuleb mingil põhjusel suurem kui 15 protsenti, siis on Lensmendi sõnul olemas oht, et enam ei saa kärpida kõigi eelarvet võrdselt ning riik võib minna väiketeatrite kallale. Kuid see on must stsenaarium.
Selle aasta algul oli teatrite tegevustoetusteks riigieelarvest ette nähtud 223 732 000 krooni, 10-protsendise kärpe korral oleks see number tuleval aastal 201 359 000 krooni.
Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene märkis, et nende teatris toimuvad kõik uuslavastused ja etendused, mis on planeeritud.
«Me oleme optimeerinud kõiki kulusid ning püüame suurendada kõiki tuluartikleid selleks. Näiteks 10 krooni tõstsime piletihindu, mis annab mahu pealt märkimisväärse lisatulu,» selgitas Nõgene.
Koondama Vanemuine mingil juhul ei hakka, kinnitas Nõgene, sest teatris töötab juba praegu vähem kui optimaalne arv inimesi. Personali kokkutõmbamine tehti Nõgese sõnul Vanemuises ära juba 2003. ja 2004. aastal, kui Aivar Mäe ametisse asus.
«Kuid ma usun, et Eestis on veel teatreid, kus see optimeerimine on tegemata ja kus 10–40 inimese lahkumine ei sea veel nende eksistentsi kahtluse alla,» avaldas ta arvamust.
Samas nentis Nõgene, et plaanitav 10-protsendine eelarvekärbe tähendab, et Vanemuine peab järgmisel aastal töötama miinuseeelarvega, mistõttu ta loodab väga, et kärbe tuleb siiski väiksem.
Draamateatri juht Rein Oja tunnistas, et kindlasti tuleb neil algaval hooajal vähendada uuslavastuste arvu ning tavapärase 12-13 uue tüki asemel jõuab lavalaudadele 8-9.
«Samuti on lavastajatele antud käsk kasutada võimalikult vähe külalisnäitlejaid,» selgitas Oja ning lisas, et kahtluse all on ka uued suvelavastused tuleval suvel.
Kindlasti mängitakse tema sõnul Keila-Joal edasi lavastust «Pikk päevatee kaob öösse», kuid tõsiselt kaalutakse veel Viinistu üle.
Oja lisas, et üks tundmatu tegur on ka see, palju eestlased üldse teatris käima hakkavad. «Draamateatris praegu veel külastatavuse tagasilööki ei ole, kuid olen kuulnud, et mõnes teatris on seda juba tunda,» nentis ta.
Ugala juht Peeter Tammearu märkis, et plaanivad vähendada oma lavastuskulusid kümne protsendi võrra.
«Lavakujundusega pole me kunagi priisanud. Siin saab olla veelgi nutikam, aga nutikuse ja vaesuse vahel võib olla õhkõrn piir,» märkis ta.
Koondama siiski kedagi ei hakata ning uuslavastuste arvu nad samuti ei vähenda, sest väikelinnas tegutseva teatrina tuleb Tammearu sõnul pakkuda rohkelt vaheldust. «Kui asi hullemaks läheb, peame kaaluma tööaja vähendamist, mis lööb aga segi teatri töörütmi,» nentis ta.
Kanuti Gildi Saali juht Priit Raud kurtis, et tõenäoliselt jäävad eelarvekärpe puhul esimesena riikliku toetuseta projektipõhised ettevõtmised nagu Baltoscandal ja Draama festival.
Kusjuures oluline ei ole siinkohal mitte riikliku toetuse suurus, vaid fakt, et riik ettevõtmist toetab, mis võimaldab tegijatel lihtsamini ka mujalt raha küsida.
«See väike summa ongi n-ö asja toimimiseks, et riik seda päris ära ei unustataks,» selgitas ta.
Lensmendi kinnitusel need festivalid toetuseta ei jää, vaid hakkavad raha saama kultuurkapitali rea pealt.
Mis puudutab kaasaegset tantsu Eestis, mida riik toetas sel aastal kokku vaid 1,5 miljoni krooniga, siis kinnitas Priit Raud, et ka 10-protsendise eelarvekärpe puhul etendused ära ei jää. Kuid kindlasti kannatab tema sõnul sel juhul intensiivne töö muu maailmaga ja eesti tantsu tutvustamine välismaal.
Von Krahli juht Peeter Jalakas märkis, et kuna nende teatrit ootavad niikuinii algaval hooajal ees suured muudatused, siis ei oska ta veel päris täpselt öelda, kust kulusid kokku hoida. Suuresti sõltub see tema sõnul ka sellest, mis juhtub teiste rahastamisvõimaluste, näiteks kultuurkapitaliga.
Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa tahtis alustuseks kultuuriministeeriumi kiita, et nad nii varakult, juba kevadsuvel, teatrijuhid kokku kutsusid ja ähvardavatest kärbetest teada andsid, mistõttu teati sellega arvestada.
«Probleem saab praegu tekkida tõepoolest ainult rahvusooper Estonia puhul, kes teeb plaane viieks hooajaks ette, kuid teised teatrid planeerivad ju ühe hooaja kaupa ja on saanud kärbetega arvestada,» kõneles Põldmaa.
Linnateater püüab tema sõnul algaval hooajal kasutada võimalikult palju lavastustes ära oma kunstnikke ja lavastajaid. Võimalik on ka, et kaalutakse piletihinna tõstmist.
Suveprojekt Vargamäel läheb Põldmaa kinnitusel kindlasti edasi ka tuleval suvel.