Koondis tahab nõrgima staatuse ümber lükata

Koondise peatreener Tarmo Rüütli oli esimese treeningu eel optimistlik. Samuti näis juhendaja teadvat edu valemit, mille ta ka imelihtsalt sõnastas: «Hea kaitse ning suur resultatiivsus.»

Eesti loositi kõige nõrgemast tugevusgrupist ühte MM-valikgruppi valitseva Euroopa meistri Hispaania, Türgi, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Armeeniaga. Ragnar Klavani sõnul ei kavatse koondislased punase laterna rolli jääda.

«Kuna meid loositi valikgruppi kõige nõrgemana, siis tahame tõestada, et see ei ole meie õige positsioon,» kinnitas poolkaitsja Ragnar Klavan. «Lähme näitama, et me ei ole viimased.»

Kuna Klavan on universaalne mängija, siis ei pruugi ta ilmtingimata poolkaitses mängida, koondises on ta olnud nii ääre- kui keskkaitsja positsioonil. Rüütli sõnul ei olnud ta eilseks täpset koosseisu oma peas veel läbi mõelnud.

Eelkõige ripub küsimärk väravavahi koha peal – Mart Poomi tema leivaandja, Inglismaa esimeses divisjonis mängiv Watford, ära ei lubanud, ning Norra meistriliiga klubi Bödo/Glimiti puuriluku Pavel Londaku osalemine on samuti veel lahtine, sest eestlane vigastas end, kui üks mängijatest talle otsa kukkus. Poomi asemele kutsuti Norra esimese divisjoni klubis Sandnes Ulfi meeskonnas mängiv Artur Kotenko.

«Väravavahtide suhtes on toimunud taandareng. Poom on Inglismaal, teda ei lubatud klubist ära, kuna tema jalg vajab puhkust. Londak oli jällegi reedel trennis matsu saanud,» lausus Rüütli.

Samas avaldas Rüütli lootust, et Londak on õigeks ajaks siiski vormis. Kotenko eelistamist Venemaa kõrgliigas pallivale Sergei Pareikole põhjendas Rüütli viimase vähese mängupraktikaga. 

«Muidu on arengud positiivsed. Mehed siin näiteks löövad aina väravaid,» rõõmustas Rüütli ning vaatas kahel käel istuvate Klavani ning Andres Operi poole, kes mõlemad esimeses Hollandi liiga voorus resultatiivsed olid. «Vaatan vasakule, lõi, vaatan paremale lõi. Inimesed on heas hoos.»

Eelmises EM-valiktsüklis oli Eesti koondise resultatiivseim mees hea peamängu poolest tuntud keskkaitsja Raio Piiroja. Sel aastal üritatakse viiest väravast enam ning nii Klavan kui Eesti läbi aegade suurim väravakütt Oper tunnistasid, et tekkivad võimalused lihtsalt peab ära kasutama.

«Loomulikult oleks suurepärane, kui lööksin kümnest mängust kümme väravat, kuid eelkõige peab head võimalused ära kasutama,» rääkis Oper.

Viggo Jenseni põhimõte, et väikeriigi koondis peaks rõhuma rohkem standardolukordadele, on ka Rüütlile vastuvõetav. Peatreeneri sõnul harjutatakse neid usinalt, nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt.

«Vaatasin eelmiste mängude luhtunud nurgalööke ning analüüsisin, kes mida oleks võinud teisiti teha,» märkis Rüütli.

Oper, kes on kogenud mängijana juba mitmetes valiktsüklites kaasa teinud, tunnistas, et erilist elevust tal enam sees ei ole, kuna asi pole uus.

«Selles mõttes on ikka põnev, et on palju uusi mängijaid. Näiteks Zenjov on väga hea, kiire ja osav,» rääkis Oper. «Loodetavasti paraneb ka meeskonnatöö mäng-mängult.»

Lisaks rääkis Eesti koondises 34 väravat löönud Oper Hollandi liiga pallurina, et Belgia mäng on talle tuttav.

«Hollandi liigas mängib päris palju belglasi ja nende koondise stiil on mulle selge. Belgial on väga tugev kaitse, kuid pisut nõrgem ründeliin, aga tegemist on ikkagi tugeva meeskonnaga, lisaks jõudis nende koondis Pekingi olümpial poolfinaali ja sellest koosseisust on koondises päris mitu noort mängijat,» märkis Oper. «Bosnia koondise käekiri meile nii tuttav pole, ehkki oleme nendega mänginud. Samas sooviks kahe esimese mänguga oma punktiarve avada, rahul oleks ka viikidega.»

Belgia kohaliku ajalehe Het Nieuwsbladi ajakirjaniku Gunther De Vosi sõnul on Belgia koondises tekkinud pisikesed vastuolud. Nimelt soovivat olümpiaturniiril neljanda koha saavutanud U-23 koondislased murda rohkem koosseisu, kui vanemad olijad esialgu plaaninud olid.

«Noored arvavad, et nad peaksid tänu olümpiaedule kindlasti mängima, kuid vanad väidavad, et olümpiaturniir ei ole mingi näitaja,» selgitas De Vos.

Rüütli sõnul tahavad nad Belgiat hoolimata tugevatest mängijatest kohe esimeses mängus üllatada.

«Vaatasin nende mängude videolinte ning sain teada seda, mida tahtsin,» rääkis Rüütli. «Lindid on väga head asjad.»