/nginx/o/2008/09/02/70801t1h87f0.jpg)
Nelja aasta eest saatis Vitali Kozõrev 1. septembril kooli kolm elevil pereliiget – õpetajast naise Alla, 9-aastase Timuri ja 11-aastase Elona. Nüüd korrastab ta naise haual vigastatud kivist vaasi. Juba neli aastat pole tal enam kedagi kooli saata.
Beslani ohvrid ootavad tänaseni õiglust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Timuri ja Elona hauale Beslani kalmistul on ta toonud suured lillekimbud, mis vaikses tuules õõtsuvad. «Kogu minu perekond,» ütleb Vitali vaikselt. «Ainult vanemad on alles jäänud.»
Loojuv Kaukaasia päike peegeldub enam kui kolmesajalt punakalt kalmult, millest enamikul seisab lapse pildiga hauakivi. Kogu ümbrus mõjub kui halb unenägu.
Neli aastat tagasi, 2004. aasta esimesel septembril hõivasid mitukümmend Tšetšeeni terroristi 1. keskkooli hoovi, mis oli täis kooliaasta algust tähistanud õpilasi ja lapsevanemaid. Maskides pantvangivõtjad ajasid ohvrid koolimaja võimlasse.
Kolm päeva hiljem alanud Vene erivägede tormijooks muutus stiihiliseks tulevahetuseks ning võimlast hakkasid kostma plahvatused. Sündmuste käigu kohta on vähemalt kuus versiooni. Ametliku versiooni järgi alustasid tšetšeenid võimlasse riputatud lõhkekehade õhkimist, millele eriväed vastasid tormijooksuga. Tulevahetusse terroristidega asusid ka relvastatud kohalikud, kellest paljud olid pantvangis olevate laste isad.
Venemaa riigiduuma liige ja lõhkeainete ekspert Juri Saveljev seda aga usutavaks ei pea. Tema hinnangul algas tulevahetus kahest väljastpoolt võimla suunas granaadiheitjaga tehtud lasust. Saveljevi hinnangul said enamikule hukkunuist saatuslikuks just need lasud, enamik terroristide laenguist tema kinnitusel ei plahvatanudki.
Teine sündmusi uurinud duumasaadik Juri Ivanov läks kaugemale, väites, et granaadiheitjast tulistati võimlat toonase presidendi Vladimir Putini otsesel käsul.
Nüüd on leidnud kinnitust, et vene väed tulistasid võimlat ka elavjõu hävitamiseks mõeldud mürskudega.
Lahing kestis õhtuni, kuid kui see lõppes, oli asi Beslanis võidumeeleolust kaugel. Nädal hiljem oli 334 inimest, nende hulgas 156 last, surnud. Viimane ohver suri haavadest paranemata veel kaks aastat hiljem.
Verine sündmus, mis jättis Beslani inimeste hinge haavad mitmeks inimpõlveks, ei ole lõpplahendust leidnud siiani.
Aasta tagasi esitasid 89 ohvri sugulased Euroopa Inimõiguste Kohtusse kaebuse Venemaa vastu. Lahkunuid see tagasi ei too, kuid see on vähemalt ohvrite viimane võimalus õiglusele.