Bensiinihinna langus on paaril viimasel kuul Eesti tanklates jäänud nafta maailmaturu hinnalangusele alla ligi neli korda.
Nafta hind langeb bensiinist kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui juunikuu viimasel päeval maksis naftabarrel 144 dollarit, siis eile juba alla 106 dollari. See teeb hinnalanguseks enam kui 26 protsenti.
Kui aga arvestada barreli hind sama päeva valuutakursi alusel kroonidesse, kujunes languseks tänu dollari tugevnemisele 20 protsenti.
Eestis ostetuim bensiin 95 maksis samas 27. juunil Statoili tanklates 18 krooni ja 55 senti, eile aga täpselt krooni jagu vähem. See teeb hinnalanguseks 5,5 protsenti.
Suund odavnemisele
Neste Eesti juht Indrek Kaju põhjendas languste vahet tõsiasjaga, et nafta hind moodustab tanklas müüdava kütuse hinnast vaid osa. Maksud ja aktsiisid ning teiste komponentide hinnad on samal ajal püsinud samad ning seetõttu ei saa ka kütuse maksumus muutuda samamoodi kui nafta oma.
Kaju sõnul ei tõtta nende firma esialgu tanklates hindu langetama, sest toornafta hinnalangus ei kajastu sisseostuhindades. «Praegu on tegemist alles eile (esmaspäeva – toim) õhtul aset leidnud hinnalangusega maailmaturul,» lausus ta.
Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul langes mootoribensiini maailmaturu hind augustis võrreldes juuliga 11 protsenti. Et aga lisanduvad riigimaksud ja muud komponendid, jääb langus tanklas veelgi väiksemaks.
«Toote omahinna langemisel näiteks 11 protsendi võrra muutub selle lõpphind koos maksudega orienteerivalt vaid viis protsenti,» märkis ta.
Jaemüügiks on Realo sõnul vajalik ka laovaru nii jaamades kui terminalis, mistõttu tooteid ostetakse sisse suuremate partiidena. «See tähendab, et
2. septembri toornafta hind ei mõjuta toodete hindu jaamades juba 2. septembril,» tõdes Realo.
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul peaks nafta hinnalangus maailmaturul kõigi eelduste kohaselt jätkuma.
«Stabiilsena see esialgu ei püsi, pigem käivad pidevad kõikumised, kuid üldine suund on odavnemisele,» märkis ta.
Languse põhjusi tuleb otsida maailmamajanduse nõrgast seisust ning mitte kõige parematest tulevikuväljavaadetest. Kõik see on vähendanud nõudlust ning hinnad alla toonud.
Töötlejaid napib
Samas ei saa Lauri sõnul nafta puhul välistada poliitilisi mõjutegureid, mis võivad hinda taas kergitama hakata. Oma mõju on ka ilmastikul, kuigi mitte eriti pikaajaline.
Nii näiteks kergitas eelmise nädala lõpus nafta hinda kahe Ameerika mandri vahel möllanud orkaan Gustav, mille marud selle nädala hakul vaibusid.
Suurt rolli mängib kütuse hinna kujunemisel ka see, kuidas muutub valmis kütuse pakkumine maailmaturul. Juba mõnda aega on nafta hinnatõusu taustal probleemiks olnud, et maailmas tervikuna ei ole oluliselt kasvanud nafta rafineerimistehaste tootmismahud.
See on tekitanud tihti olukorra, kui puudus ei ole mitte naftast, vaid selle töötlejatest.
Lauri sõnul ei ole kuulda olnud, et tehaseid oleks juurde tulnud või nende tootmisvõimsust nii palju suurendatud, et see kokkuvõttes mingit mõju avaldaks.