Tööharjutuskeskus aitab kauastel töötutel taas järje peale saada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööharjutuskeskuse juht Tiit Ollin tõdeb, et esimesest nende juures õppinud grupist on kaks inimest juba töö leidnud.
Tööharjutuskeskuse juht Tiit Ollin tõdeb, et esimesest nende juures õppinud grupist on kaks inimest juba töö leidnud. Foto: Liis Treimann

Pikaks ajaks töötuks jäänud ja pingutustest võõrdunud inimestel on võimalus end taas jalule upitada ja uus töökoht leida, sest lähiajal avatakse Põhja-Tallinnas tööharjutuskeskus.



Koplis Alasi 6 asuva hoone soklikorrusel käivad juba juulikuust koos need, kes pole enam kui aasta tööga hõivatud.

«Tööst kauaks eemale jäänud inimene irdub ühiskonnast ja teda on raske tööellu tagasi tuua. Kas või harjutada sellega, et iga päev tuleb kindlal kellaajal kohal olla,» ütles tööturuameti tellimusel tööharjutusteenust pakkuva MTÜ Pro Civitas juht Tiit Ollin.

Abivajajaid tuhatkond

Suve algul oli Tallinnas registreeritud ligi 4200 töötut, kellest 1200 pole ametis olnud enam kui aasta.

«Neid, kes pole üle aasta tööga hõivatud, on üle 1000. Kui jätame kõrvale lastega kodus olnud noored emad, siis vajaks tööharjutuse teenust 400–500 inimest,» märkis tööturuameti Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu.

Ollini selgituse kohaselt võtab tööharjutuskeskus sel aastal tööturuameti suunamisel vastu kolm gruppi töötuid, igas 20 inimest. Esimene grupp hakkab juba lõpetama.

«Positiivne on see, et esimesest grupist on kaks inimest endale juba töö leidnud,» märkis Ollin.

Keskuses õpetatakse töötuile CV koostamist, suhtlemist, antakse nõu mitmesuguste paberite täitmisel. Käib arvutikoolitus. Edaspidi, kui õpperuumid Lina t 5 sisustatakse tööpinkidega, pannakse enam rõhku ka praktiliste oskuste omandamisele.

Keskuse üks innustunumaid eestvedajaid on olnud Põhja-Tallinna linnaosa vanem Enno Tamm, kes on varem tutvunud samasuguste keskustega Saksamaal ja Rootsis.

«Kahju küll, aga Põhja-Tallinn on sotsiaalsete probleemide poolest pealinna lipulaev ja ka töötuid on meil kõige rohkem,» möönis Tamm, võtmata siiski kogu keskuse loomise au endale. «See on ikka tööturuameti, linna, linnaosa ja Pro Civitase ühine projekt,» nentis ta.

Linnavalitsus on eraldanud ruumid, Põhja-Tallinna linnaosa valitsus rahastanud keskuse käivitamiskulusid. Edasisteks investeeringuteks on esitatud taotlus Euroopa Sotsiaalfondile, sest kavas on tegevust laiendada ja luua tõeline töötute aktiviseerimiskeskus, kus saab rakendada uuenduslikke tööturumeetodeid.

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima väitel võib keskus täisvõimsusega töötades teenindada aastas 6–8 gruppi, iga kursus kestab kolm kuud.
Tamme sõnul on keskus sõlminud lepingud mitme Põhja-Tallinna ettevõttega, kus koolitusel osalejad saavad tööd harjutada. Ta tõi näiteks haljastusfirma Kalrem OÜ, kelle eestvedamisel käisid töötud Skoone bastioni maa-ala kasimas.

Kedagi ei sunnita

Sarapuu sõnul on tööharjumuste taasomandamine rangelt vabatahtlik, kedagi ei saa keskusse vägisi sundida.

«Osa inimesi võtab end töötuna arvele selleks, et saada ravikindlustust. Kui aga inimene tööharjutusest keeldub, saame teda mõjutada ja töötu staatusest välja arvata. Ka võime kohalike omavalitsustega kokku leppida, et sel juhul võib ta ajutiselt toimetulekutoetusest ilma jätta,» loetles Sarapuu mõjutusvahendeid.

Keskus oleks aga koht, kuhu heitunud inimesel tulla, teavet saada ja enesekindlust koguda.

«Sõnum oleks see, et kui inimene on tööharjutuse läbinud, siis saab ta elus paremini hakkama,» sõnas Sarapuu.

Tema hinnangul on keskuse tööl päris hea tulemus seegi, kui tööharjutuse läbiteinutest kas või kümme protsenti rakendust leiab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles