Mitmete Eesti taimekasvatusekspertide sõnul on tänavuse viljasaagi seisukord kehv, eelkõige augustikuu rohkete sademete tõttu, mis ei lase vilja õigel ajal põldudelt koristada.
Vihm on tänavuse viljasaagi enamjaolt rikkunud
3. september 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteaduri põllumajandusdoktor Malle Järvani sõnul on tänavuse saagiga lood kehvad.
«Veel juuli lõpu seisuga olid ootused väga heale saagile [...], sest teraviljade seis ja potentsiaalne saagikus oli siis veel korralik,» ütles Järvan BNSile. «Augustikuu ülirikkalikud sademed on viinud aga Eesti põllumehed väga raskesse olukorda.»
Kõikjal Eestis on Järvani sõnul augusti sademetenorm tugevasti ületatud, kohati isegi rohkem kui kolm korda. Viljakoristuseks sobivaid päevi on kuu jooksul olnud vaid paar-kolm, põllud kannatavad liigvee all ega kanna masinaid. Paljudes piirkondades on teraviljapõllud ebasoodsate ilmaolude tõttu sasitud ja tugevasti lamandunud.
Sobimatu ka loomasöödaks
Teatud määral on Järvani sõnul arvatavasti õnnestunud toiduks sobivat teravilja saada neil tootjail, kes suutsid oma talinisu varasemad sordid ja rukki koristada juba juuli lõpul või augusti esimesel kümmepäevakul.
Kestvatest sadudest tingituna on ka teraviljade saagi kvaliteet tugevalt langenud.
«Kui ilmaolud lähiajal ei parane ega võimalda teravilja koristamist, võib tekkida oht, et vili põllul rikneb kohati sedavõrd, et ei sobi enam ka loomasöödaks,» võttis Järvan kokku.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teraviljade osakonna teaduri Ilme Tupitsa sõnul on eelkõige rukkisaagid suured ja isegi suuremad kui möödunud aastatel. «Aga kvaliteeti pole ollagi,» ütles Tupits BNSile. «Meie katsete koristus alles käib, kuigi see peaks ammu juba lõppenud olema, aga kõik asjad on [vihma tõttu] vähemalt kolm nädalat hiljaks jäänud,» lisas ta.
Tupitsa sõnul on raske viljasaagi suurust ennustada, kuna alles pärast vilja koristamist on näha, kui palju saagist on kvaliteetne vili ja kui palju niisugune, mida ei ole võimalik enam kuskil kasutada.
Puudus kombainidest
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liikme Olav Kreeni sõnul peaksid augustis olema koristatud kindlasti kõik taliviljad ja enamik suviviljadest, kuid sel aastal on koristatud hinnanguliselt vaid veerand teraviljast.
«Septembriks on seni koristamata talivili põldudel juba peas kasvama läinud ega sobi varsti isegi loomasöödaks, peas kasvama minemise oht ähvardab ka suviviljasid,» ütles Kreen.
Tema sõnul tekib pidevas niiskuses ka oht seenhaigustest tekkivate mürgiste mükotoksiinide tekkeks.
Sel aastal annab Kreeni hinnangul eriti teravalt tunda põllumajandusettevõtete investeeringute puudujääk. «Ei jätku kombaine põldude kiireks koristamiseks ega kuivateid märja vilja kuivatamiseks. Kütusekulu kuivatamisele on tavalisest ehk varasematest aastatest kaks-kolm korda suurem,» nentis ta.
Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller ütles, et selleaastase kogusaagi kujunemist mõjutavad tugevasti lähiaja ilmaolud. «Vili on niiske, kuivatuskulud kõrged ja kaod suured,» ütles Miller. «Kogusaagi prognoos võib muutuda päevadega.»
Statistikaamet avalikustab esialgsed põllukultuuride saagi ja saagikuse andmed septembri lõpus. (BNS)