Hispaania teadlaste sõnul said nad seni üsna tundmatu, kuid tapva sündroomi jälile.
Teadlased avastasid arreteerimissurma sündroomi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
3. september 2008, 07:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased arvavad, et inimene on võimeline pärast kinni võtmist sarnaselt loomadega ennast viima seisundisse, kus ta sureb, kirjutab AP.
Hispaania teadlased esitlesid selleteemalist uuringut Euroopa kardioloogia kongressil Münchenis.
Teadlased uurisid viimase kümne aasta pikkusest perioodist 60 surmaga lõppenud arreteerimisjuhtumit. Arreteeritutest ja elu kaotanutest vaid üks oli naine. Ülejäänud olid noored, keskmiselt 33-aastased ja terved mehed.
Kolmandik surmasid toimus arreteerimishetkel, ülejäänud ööpäeva jooksul peale arreteerimist.
Uurijate arvates võib stressiolukorras veres suurenenud katehhoolamiini hulk osutuda tapvaks. Uurijate sõnul võibki see olla noorte, tervete arreteeritute ootamatu surma põhjuseks.
Katehhoolamiinid on ühendid, mis toimivad nii hormoonidena kui ka närvisüsteemi stimuleerijatena. Kõige tuntum katehhoolamiin on adrenaliin, mis tekib näiteks sporti tehes.