Eile avati Pärnu loodus- ja tehnikamaja tehnika-suuna õppehoone, uhiuus maja Kooli 6b pakub senisest avaramaid võimalusi lastele ja noortele tehnikahariduse andmiseks.
Pärnu sai uue ainulaadse õppehoone
14. september 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoones on avarad ja valgusküllased õppeklassid mudelispordi, foto- ja multimeedia, robootika ja muude tehnikaaladega tegelemiseks. Majas on pinda umbes 1400 ruutmeetrit ja õppima mahub korraga ligi 300 last.
Uues majas vanad masinad
Eile sättis mitu õpetajat oma klassis sisustust paika. Mudellennuringi õpetaja Ants Selgoja tunnistas oma õpperuumis ringi vaadates, et muidu kenade ruumide sisustamisel on veidi alt mindud mööbliostuga: õhukesest saepuruplaadist lauad ei sobi saagimiseks-haamerdamiseks, sest koolduvad raskema arvutigi all, rääkimata teismelistest õpilastest, kes nendele toetuma juhtuvad.
Kogu tehnikaringide sisustus on kaasa toodud vanast tehnikamajast Raba tänaval. “Mul pole veel masinatel juhtmeidki ühendatud,” seletas Selgoja ümber vanade tööpinkide askeldades. “Masinad on töökorras, kuid peaaegu kõik nad on 20-30 aastat vanad, nüüd tuleb veneaegsed pistikud europistikutega asendada. Uued tööpingid valisime aasta algul kataloogist välja, aga nende tarvis kahjuks raha ei jätkunud.”
Mudelautonduse ringi kauaaegne juhendaja Paul Aron näitab 30 aastat vana treipinki, mis moodsas klassis mõjub muistisena.
“Kõik oma ringi vanad tööriistad tõime siia, uutest asjadest pole me pliiatseidki saanud,” väitis Aron. “Muidu on ruumid ilusad, Raba tänava maja tingimustega võrrelda ei saa. Seal sadas lagi niimoodi läbi, et kord unustasime ämbri alla panemata ja autorajal on siiamaani veejäljed näha.”
Loodus- ja tehnikamaja direktori Tiina Rossi sõnutsi ei jätkunud tõesti praegu tööpinkide ega muude seadmete ostmiseks raha ning loota võib vaid fondide toele. “See-eest valged ja avarad ruumid on meie suur uhkus, täiesti uudne on väike sisebassein mudellaevade tarvis,” rõõmustas Ross. “Eeskätt teevad koolist kooli ju ikka lapsed ja õpetajad.”
Eestis ainulaadne
Huvikooli tehnikasuuna õppehoone ehitusega alustati möödunud aasta septembris ja jõuti lõpule tänavu sügise hakul, ehitustööd tegi AS YIT Ehitus.
Projekti rahastati Euroopa Liidu regionaalarengufondi meetmest „Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine“. Projekti kogumaksumus on 16,9 miljonit krooni, millest struktuuritoetus moodustab 13,5 miljonit ja Pärnu linna omafinantseering 3,4 miljonit krooni.
Haridus- ja teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe sõnutsi on Pärnu tehnikahariduse õppehoone Eestis üsna ainulaadne ja ühtegi teist tehnikamaja investeeringute kavas olnud 47 objekti hulgas polnud.
“Eestis on huvikoole, millest osa moodustab tehnikakeskus, aga spetsiaalselt tehnikaõppeks ehitatud huvikool, mis on euroliidult toetust saanud, on Eestis ainulaadne,” väitis Kivimäe. “Loodan, et 10-15 aasta pärast käivad ülejäänud Euroopa riikide esindajad Pärnu loodus- ja tehnikamajalt õppimas.”
Huvihariduse tähtsust toonitas maja avatseremoonial ka Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.
“Olen uhke, et Pärnu on saanud endale selle maja ehitamist lubada,” ütles linnapea. “Kust muidu tulevased insenerid sünnivad, kui nad pole treipingi taga kogemusi saanud,” ütles linnapea.