Tean, mida minult nüüd kohe küsitakse. Et kas sul on kahju, kui lastesse spordihuvi süstitakse? Et kas on kahju, kui spordiklubid suurmeistreid otsivad?
Kommentaar: Lasteaiad pole teenimise koht
17. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastan – ei ole kahju. Aga selgitan, mis toimub, miks niisugune pealkiri ja mida öelda tahan.
Asi nimelt selles, et Pärnus ja Pärnumaal on õige mitu spordiala imbunud lasteaedadesse. Antakse tund nädalas, lapsevanem maksab 100 krooni kuus. Tuleb üks onu, mängib lastega, laseb neil kukerpalli teha ja jalaga palli togida. Lapsed on mõistagi sillas, lasteaednikel keset päeva tunnike vabamat aega, issid-emmed ei pea võsukest õhtul kusagile vedama, kõik tundub tore sportlik värk. Aga – kas ikka on?
Minu arvates on sellel tendentsil miinuseid rohkem kui plusse. Hakkame neid lugema.
Esiteks ja ehk kõige tähtsamaks on fakt, et enamikus on need lasteaedadesse trügijad ilma igasuguse treenerilitsentsi ehk õpetamisõiguseta. Või vähemalt ei kontrolli keegi, et neil see oleks. Et nad õpetaksid õigesti, oskaksid vajadusel esmaabi anda, poleks nii-öelda eraelus napsumeestest keevitajad.
Praegu võin minagi mõnest uksest sisse minna, juhatajale siledat juttu puhuda ja lastelt küsida – tahate poksida? Jaa, mina-mina, tõusevad käed. OK, öelge kodus, et käite trennis ja homseks on vaja sada krooni …
Teiseks – see ongi suuresti mitte laste sporti meelitamine, vaid raha teenimine, täpsemalt haltuura. Ja korralik, arvutage ise – anda sajale lapsele tund nädalas on köki-möki, aga toob 10 000 krooni. Kusjuures – selle tunni lasteaiaaja sees on maksumaksja ehk lasteaia omanik, samuti lapsevanem juba maksnud!
Kolmandaks ei sobi enamikule spordialadest nii varane õpetus kohe mitte kuidagi ja need, kellele ei sobi ja kes on nii mõistlikud, et ei trügi, on nahaalidega võrreldes ebavõrdses seisus. Ma kahtlustan tõsiselt, et lasteaedades ei ole enam eraldi liikumiskasvatajaid, aga peaks olema.
Laps peab õppima jooksma, hüppama, võimlema, parandama koordinatsiooni, et kunagi vabal valikul ehk mingi spordiala valida. Just nimelt vabal valikul, mitte lasteaiaeas liiga vara mingi ala juurde kinnistatuna.
Mis oleks lahendus? Pakun klubide, lasteaiajuhatajate ja haridusametnike südametunnistusele koputamise kõrval järgmist – õpetada tohivad vaid litsentsiga või siis omavalitsuse aktsepteeritud treenerid ning lasteaialastele tohib teha trenne väljaspool lasteaiapäeva ja lasteaeda. Klubidel ei saa keelata kas või imikutega tegelda, aga käigu see ikka tsiviliseeritult.