Otto von Habsburgi lahkumine

Austria parlament keelas Habsburgide naasmise riiki, kuni nad ei loobu oma õigustest troonile. Otto von Habsburg pidas enne Teist maailmasõda ennast troonipärijaks ja vastustas seetõttu Austria liidendamise Saksamaa külge. Seetõttu ei saanud tal olla häid suhteid natsidega ja Teise ilmasõja aastad oli ta varjul Ameerikas.

1961. aastal loobus Habsburg igasugustest nõuetest Austria troonile ja tunnistas end lojaalseks vabariigi kodanikuks, kuid lõplikult leppis Austriaga alles 1972. aastal.

1973–2004 oli Otto von Habsburg Rahvusvahelise Paneuroopa Liidu esimees ja vaieldamatult üks silmapaistvamaid nüüdisaegse Euroopa Liidu kujundajaid. 1979–1999 oli ta Saksamaalt valitud Euroopa Parlamendi liige.

Värvika ja huvitava elusaatusega Habsburg oli Balti riikide pühendunud sõber. Just tänu tema algatusele võttis Euroopa Parlament 1983. aasta jaanuaris vastu resolutsiooni, millega tauniti Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist NSV Liidu poolt ja mis tugevasti ärritas toonaseid nõukogude võimukandjaid.

Lahkunu hea sõber Eestis oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks asutajaid ja esimene esimees orientalist Linnart Mäll, kelle algatusel kutsuti Otto von Habsburg taasiseseisvuse algusel Eestisse külla.

Esimese Eesti ajakirjanikuna oli mul võimalus kunagist troonipärijat Tartus intervjueerida. Püssirohukeldris korraldati Habsburgile pidulik lõuna ja aukülalist tervitati Austria ühe kuulsama väejuhi järgi nimetatud ”Radetzky marsiga”. Muide, Mäll kasutas von Habsburgi poole pöördudes alati tiitlit Tema Keiserlik Kõrgus.

1996 pälvis Otto von Habsburg Eestilt Maarjamaa Risti I klassi ordeni ja 2003 võttis president Arnold Rüütel ta vastu Kadrioru lossis.

Habsburgist jäi maha viis tütart ja kaks poega, 22 lapselast ja kaks lapselapselast. Keiserliku dünastia pea on 2007. aastast varem Euroopa Parlamenti valitud vanim poeg ertshertsog Karl (50). Teine poeg on Ungari diplomaat.

Otto von Habsburg maetakse 16. juulil Viini.