Liiga palju töötajaid, miljarditesse rubladesse ulatuvad võlad ja järsult kukkunud nõudlus –
majanduskriis on halastamatult esile toonud Vene suurima autotootja kroonilised puudused. Kuidas päästa AvtoVAZi?
Nõukogudeaegne autohiid AvtoVAZ seisab pankroti lävel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riik on halvima ärahoidmiseks eraldanud Ladade valmistajale juba 25 miljardit rubla (8,9 miljardit krooni), kuid ekspertide sõnul peab autotootja oma tegevuse radikaalselt ümber korraldama ja koondama kümneid tuhandeid töökohti, kirjutas AFP.
Asetööstusminister Andrei Dementjev hoiatas eelmisel nädalal, et kui riik jätkab AvtoVAZile abi andmist ilma tootmismahtu, võlgu ja ettevõtte strateegiat üle vaatamata, ähvardab firmat pankrot. Ministri sõnul küündivad AvtoVAZi võlad tuleva aasta alguseks 76,3 miljardi rublani (27,3 miljardit krooni), kusjuures lisaks sellele on ettevõte allhankijatele võlgu 9,8 miljardit rubla (3,5 miljardit krooni).
Järsult kukkunud tootmismaht
Kuna AvtoVAZi võlgu on praeguses turuolukorras võimatu ümber korraldada, on firma ilmselt sunnitud lähiajal väljastama 60 miljardi rubla (21 miljardit krooni) eest võlakirju, mille ostaks kokku riigipank VEB, ütles Dementjev. Kuid VEBi hinnangul peaks see aset leidma vaid viimases hädas.
Ettevõte teatas septembri lõpul, et kavatseb vähenenud tootmismahu tõttu koondada 27 600 töötajat ehk iga neljanda palgalise. Senine töötajate arv oli mõeldud aastas 600 000 auto tootmiseks, ent tänavu valmistatakse autosid poole vähem. Müügiprognoos on veelgi väiksem: vaid 128 000 autot.
Üleeile protesteerisid Togliattis kavandatavate koondamiste vastu sajad tehase töötajad. Ühe aktsioonil osalenud inimese sõnul teenivad tehase töölised praegu kuus 5000 rubla (1800 krooni), samas oli nende töötasu poolteist aastat tagasi 15 000 – 16 000 rubla (5400–5760 krooni).
Katastroof Togliattis
Peaminister Vladimir Putin on tõotanud, et ei luba AvtoVAZil pankrotistuda, kuna see põhjustaks Togliatti linnas Samara oblastis ühiskondliku katastroofi. AvtoVAZi tehasest sõltuvas linnas on ettevõtte palgal 102 000 inimest. Lisaks mõjutab autotootja saatus veel sadu tuhandeid inimesi erinevates allhankefirmades.
Putin on öelnud 2007. aastal AvtoVAZis miljardi dollari eest 25-protsendise aktsiapaki omandanud Renault’le, et too peab raskustes autotootjale samuti õla alla panema. Renault’ suhtumisega pole rahul ka aseminister Dementjev, kelle sõnul pole partnerlus Prantsuse autotootjaga ootustele vastanud.
Renault’ kõrval on teised AvtoVAZi omanikud Vene riik investeerimisfondi Vene Tehnoloogiad kaudu ja investeerimispank Troika Dialog.
«Nad on AvtoVAZi suhtes realistlikumaks muutumas,» kommenteeris AFP-le investeerimisanalüütik Mihhail Pak. «Nad on mitteametlikult tunnistanud, et firma vajab restruktureerimist. Vastasel juhul pole vahet, kui palju raha sellesse panna – kasu pole sellest ikkagi.»
AvtoVAZ asutati 1966. aastal Nõukogude Liidu ja Itaalia autotootja Fiati ühisprojektina, et müüa Fiati kohandatud mudeleid sovetimaades ja ka mujal Euroopas. Esimesed Žigulid, nagu Ladasid tollal tunti, valmisid 1970. aastal. 2002. aastaks oli AvtoVAZi tootmisliinidel valminud koguni 21 miljonit autot.
Paari aasta eest oli Venemaa Euroopa kõige kiiremini kasvav autoturg, kuid seejärel on olukord drastiliselt muutunud. Seoses majanduskriisi puhkemisega eelmisel aastal on venelaste nõudlus uute autode järele järsult kukkunud. Uute mudelite puudumine tõi kaasa ka selle, et need, kes suutsid endale uut autot lubada, otsustasid pigem moekama välismaa margi kasuks.