Meeskonnavaim murdis kõik barjäärid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Selver võitis võrkpalli Eesti meistriliiga finaalseeria 3:0 ning võis neljapäeva hilisõhtul Tartus pidutseda.
Tallinna Selver võitis võrkpalli Eesti meistriliiga finaalseeria 3:0 ning võis neljapäeva hilisõhtul Tartus pidutseda. Foto: Sille Annuk

Ebameeldiv hooaja algus, ebasoosiv kohtunike vile, häirivad vigastused – kõik see ei suutnud väärata Selveri võrkpalliklubi kolmandat Eesti meistritiitli võitu.


«Arvan, et tartlased ei näinud ka kõige halvemates unenägudes, et nad võiksid nii kaotada,» sõnas Selveri libero Asko Esna pärast finaalseeria kolmandas mängus Pere Leiva üle saadud 3:2 võitu. «Tahtsime näidata, et oskame ka võrkpalli mängida ja pole me nii hapud ühti. Nagu eestlaste vanasõna ütleb: algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.»



Kuigi Selverile oli see juba kolmas järjestikune Eesti meistritiitel, leidsid mängijad, et tänavuse võidu teeb eriti magusaks teadmine, et Pere Leib võitis põhiturniiri ja karikavõistlused, Selver nägi aga hooaja alguses kurja vaeva järjel püsimisega.



«Lõpuks suutsime end tõestada! See on üle pika aja magus võit, kuna vastane oli tugev,» leidis Selveri diagonaalründaja Argo Meresaar.



Kohtunike kehv partii?

Kuigi Selver võitis seeria 3:0, leidsid Tallinna klubi mängijad, et tiitel tuli üsna vaevaliselt. «Hoolimata sellest, et kõik oli meie vastu, suutsime näidata, et oleme mehed, ja teiste vead alla neelata,» õhkas Meresaar rahulolevalt, lisades, et kohtunikud tegid Tallinna klubi võidu ebaõiglaselt raskeks. «Kohtunike partii jättis kõvasti soovida. Tundsime, et meile tehti liiga.»



Kuigi Selveri peatreener Avo Keel ei tahtnud kohtunikke süüdistada, võis juhendajat näha korduvalt otsustavatel hetkedel valjult sõnelemas ning mitmed kohtunike otsused jäid paljudele asjatundjatele mõistetamatuks.



«Kui muidu on vaja geimivõiduks 25 punkti, siis piltlikult öeldes vajasime meie 27 punkti,» selgitas Meresaar. «Kuid suutsime säilitada külma pead ja emotsioone vaka all hoida.»



Tartlaste silmanähtav pettumus asendus aga mõni minut pärast kaotust lepliku ilmega – Selver oli tiitlit väärt.



«Punnisime, mis me punnisime, kuid Selver oli jälle parem. Muidugi olen väga pettunud. Oleksime tahtnud finaalseerias korragi tunda võidumaitset. Vähemalt oli finaalivääriline mäng,» sõnas Pere Leiva peatreener Rainer Vassiljev vaikselt. «Kahju... Oli nii emotsiooni kui ka tahet ja selle taha ei jäänud küll midagi. Paraku lihtsalt ei õnnestunud.»



«Kaks viimast mängu olid tõelised finaalid. Kahju, et seeria kolme mänguga läbi sai,» lisas Tartu kapten Kert Toobal.



Toobal rõhutas, et Selver oli kevadel tugevast puust ning tartlased ei mänginud selle valguses sugugi kehvalt. Pere Leiva diagonaalründaja Oliver Venno lisas, et oma osa oli ka fortuunal.



«Meil polnud õnne. Ma ei usu, et Selver oleks meist peajagu üle. Võinuksime mängu ka enda kasuks pöörata, aga neil lihtsalt õnnestus rohkem,» leidis ta.



Esna arvates võib aga Pere Leiva kiire kaotuse põhjusi näha just terve hooaja kestnud edutees. «Võib-olla arvasid nad põhiturniiri põhjal, et on võitmatud. Mõtlesid ehk, et Balti liiga kaotasime, aga nelja mängu ikka järjest ei kaota,» vaagis Esna. «Meie aga leidsime õigel hetkel oma meeskonnavaimu ja jõu.»



Uuesti leitud meeskonnavaim

Meresaare arvates mängis meeskonna liitmisel vägagi suurt rolli alles veebruaris tiimiga liitunud Jaanus Nõmmsalu.



«Kui Nõmmsalu tuli, polnud ta küll kohe heas vormis, aga ta oli meeskonnal heas mõttes pinnuks p...s,» selgitas Meresaar. «Pärast mingit kaotust Tartule said Janis Sirelpuu ja Nõmmsalu algatusel paljud asjad selgeks räägitud. Sealt hakkas minema ja kõik said eneseusku juurde. Kui Tartul sujus kõik hästi hooaja alguses, siis meil läks lõpus kõik paika.»



Sügisel polnud Tallinna klubist Pere Leivale tõepoolest erilist vastast, lisaks langeti kiirelt välja eurosarjast



Seejärel siirdusid veel kaks põhimängijat pallima Prantsusmaale ning tundus, et nõrgenenud Selveri saatus on sellega tänavu ka otsustatud.



«Arusaamatul põhjusel pandi Pere Leiva õlule favoriidikoorem, justkui nad võidaks kõiki ilma pingutuseta. Ise olime kohe teist meelt,» sõnas Keel ning lisas, et vastaste eelistamine  võttis Tallinna tiimilt omakorda pingeid maha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles