Masu materdab sporditoetusi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

«Väga halvad uudised,» nendib klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk teada saades, milline summa tal Tartu esinduslikema üritustesarja korraldamiseks linnalt toetuseks loota on.


Linnavalitsuse otsus kultuuri- ja spordiprojektide toetuste kohta linna 2010. aasta eelarvest teeb nii mõnegi spordijuhi meele morniks, kuna raha tuleb tunduvalt vähem, kui vaja oleks. Masu teeb ka linna jagava käe lühikeseks ja kitsiks.



Vaid pool küsitust


Oma kuivas keeles ütleb dokument, et spordiprojektidele oli taotletud 12 332 970 krooni. Tartu 2010. aasta eel-arve koostamisel on spordi-projektide jaoks planeeritud 6 036 000 krooni, mis on 17% vähem kui tänavu (7 087 600 krooni).



Vähenenud eelarve tõttu on kõigi projektide toetused tänavuse aastaga võrreldes umbes 20% väiksemad. Vaid esindusvõistkondade ja OÜ Lõunajää toetusi on vähendatud 10%.



Kõige rohkem kulub raha maineüritustele (1 135 000 krooni) ja esindusvõistkondadele (2 720 000 krooni).



Linna sporditeenistuse juhataja Veljo Lamp toonitab, et rahakott on tänavu kõhnem kui mullu ning otsustajate eesmärk oli see, et traditsioonilised ja maineüritused ei satuks löögi alla. Seega tuli teha valikuid. «Midagi teha ei ole, selline on situatsioon praegu,» ütleb Lamp.



Üks number on võrdlus eelmise aastaga, teine aga käärid tegeliku vajaduse ja saadava summa vahel. Nii on klubi Tartu Maraton taotletud ja saadava rahasumma vahe koguni 585 000 krooni.



«Teadsin, et suusamaratoni summat kärbitakse ligi 250 000 peale, aga et teistel üritustel nii suured kärped on, teeb väga tõsiseks,» sõnab Kelk.



Nelikürituse korraldaja ei välista koguni, et mõni võistlus tuleb ära jätta. Eriti nukraks teevad Kelgu rattaralli (taotles 300 000, saab 130 000 krooni) ja rulluisumaratoni (taotles 80 000, saab 40 000 krooni) kärped.



Kuna rattaralli on osa kolmeosalisest üritusest, ei ole selle ärajätmine mõeldav, seega võib löögi alla sattuda rulluisumaraton. «Väga tõsine hoop üritusele, mis on just oma hoo sisse saanud,» sõnab Indrek Kelk.



Rekord masu ajal


«Üritus ära ei jää, aga kvaliteet tõenäoliselt kannatab,» ütleb Miss Valentine’i iluvõimlemisvõistlusele taotletud 150 000 krooni asemel 80 000 krooni saav VK Janika juht Janika Mölder.



Kolmapäevaks oli Miss Valentine’ile registreerunud juba 23 riiki, mis on kõigi aegade rekord. «Paljud ärkavad ka alles vahetult enne tähtaega. Võib juhtuda, et tuleb hakata osalejatele ära ütlema,» möönab Mölder.



Suurim muudatus võrreldes eelmiste aastatega on see, et väljaspool Tartut peetavatel tiitlivõistlustel käimist ei toetata. Tartu linna meistrivõistluste korraldamist ja toetamist jätkatakse.



«Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab,» kommenteerib küsitud 50 000 kroonist tiitlivõistlustel käimise rahast ilma jäänud veemotoklubi juht Üllar Põvvat. «On raske, aga tuleb olla optimistlik, oleme harjunud ise hakkama saama,» möönab ta.



«Veemotos on 25 aastat masu olnud, aga vaadake meie tulemusi,» lisab ta, «nii mõnelgi olümpiaalal pole midagi vastu panna!» Lisaks kamalutäiele «eestikatelt» toodud medaleile on Tartu veemotokatel tänavu ette näidata neli rahvusvaheliste tiitlivõistluste medalit, sealhulgas kuldmedal maailmameistrivõistlustelt.



Lambi sõnul on nulltoetuse saanud tiitlivõistluste all silmas peetud eelkõige Eesti-siseseid mõõduvõtmisi. Rahvusvahelistele üritustele sõitmise toetused vaadatakse üle aasta sees. Null tõmmati tiitlivõistlustel käimise reale eelkõige seetõttu, et esindusvõistkonnad suudaks üldse vee peal püsida.


«Mis esindusvõistkonnad? Ei suuda Eesti meistrikski tulla!» lõõbib Põvvat.



Sponsor tahab tippu


Optimistlik olla suudab ka nii Eestist kui rahvusvahelistelt võistlustelt sülega kulda kokku kandvate noorsulgpallurite eestvedaja Mart Siliksaar. Tema juhitava klubi Triiton Eesti GP korraldamiseks küsitud 25 000 kroonist jäi järele 7000 ja Tartu linna meistrivõistluste korraldamiseks taotletud 40 000 kroonist 15 000.



«Nutma ei hakka, üritusi ära ei jäta, kalenderplaan on mul ees,» lausub ta. «Klubid peavad tegutsema majanduslike võimaluste piires – kui ühest kohast tõmmatakse vähemaks, tuleb raha mujalt leida,» lisab ta.



Eelkõige tähendab see lootmist lapsevanemate rahakotile ja sponsorite toetusele. «Aga noortesporti sponsorit lihtsalt ei leia,» nendib ta, «sponsor tahab tippsportlast.»



Lamp toonitab, et karmid kärped on ajutised. «Loodame, et edaspidi saame jälle rohkem toetada,» lubab ta.



Pealegi oskab ta öelda, et teiste suuremate linnade eelarves polevat üldse niisugust toetuste rida sees. Tartu on seni suutnud spordisõbralik olla.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles