Randa ehitatakse Siinmaa paviljonide koopia

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja-produtsent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Siinmaa projekti järgi Pärnu randa paviljonid ehitada, asuks purskkaevust rannahoone poole väljakäigud ja dušid, kellaga torn, müügikioskid ja välikohvik. Rannahoone ehk rannakohviku ja selle juurdeehituse vahelt pääseksid inimesed läbi.
Kui Siinmaa projekti järgi Pärnu randa paviljonid ehitada, asuks purskkaevust rannahoone poole väljakäigud ja dušid, kellaga torn, müügikioskid ja välikohvik. Rannahoone ehk rannakohviku ja selle juurdeehituse vahelt pääseksid inimesed läbi. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavalitsus küsib volikogult luba, et ehitada rannakohviku juurdeehitus hoone ajaloolises mahus, kehtiv planeering võimaldab selle püstitada tunduvalt suuremana.


Linnavalitsuses on juba pikemat aega juureldud vastuolu üle: kas lubada Rein Kilgil taastada rannakohviku tiib Olev Siinmaa projekti järgi või pidada kinni 2000. aastal kehtestatud detailplaneeringust, mis suruks rannapaviljonid otse vastu promenaadi purskkaevu.



Uue detailplaneeringu kehtestamisega läheks vähemalt aasta, Siinmaa kavandatust suurema hoonega ei pruugi muinsuskaitseamet aga nõustuda.



Selleks, et kõik juriidiliselt korrektne oleks, saatis linnavalitsus eile volikogu poole teele eelnõu, millega täpsustatakse rannakohviku juurdeehituse arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi.



Ajaloolise hoone mahu piirid ja kehtiva detailplaneeringu hoonestusala ei lange täpselt kokku ning planeeringu kehtestanud volikogu peab muudatustega päri olema.



Kui volikogu lubab, ehitab Kilgile kuuluv AS Transcom rannakohvikule promenaadi poole juurdeehituse. Selgituseks neile, kes ei tea, kus rannakohvik asub: tegu on sama hoonega, mida nõukogude ajal kutsuti rannahooneks ja praegu nimetatakse Sunset Clubiks.



Pikk ja kitsas hoone


Kilgi soov on ehitada rannakohviku ja promenaadi lõpetava purskkaevu vahele peamiselt ühekorruseline pikk ja kitsas hoone, mille purskkaevupoolses otsas asuks 8,3 meetri kõrgune lipumastiga vaatetorn. Rannakohviku ja uue maja vahelt pääseks läbi, teise korruse kõrguselt ühendaks kaht hoonet ülekäiguterrass.



Läbikäigukoha peal oleks terrass 96,8 ja juurdeehituse peal 82,8 ruutmeetri suurune. Juurdeehituses asuvad selle all 40,7ruutmeetrine köök ja 7,5ruutmeetrine ladu.



Köök teenindab 166 ruutmeetri suurust kohviku terrassi, millest väiksem osa on katuse all ja suurem osa mere pool lahtise taeva all. Järgneks 8,6ruutmeetriste müügikioskite rivi. Seitse kioskit asuks merega paralleelselt reas, nende vahelt saaks läbi jalutada.



Uued korralikud väljakäigud


Rannakohviku juurdeehituse lõpetab 4,2 meetri kõrgune ühekorruseline hoone, milles on hoiukapid, dušikabiinid ja väljakäigud. Ranna poolt siseneja satub ruumi, kuhu saab asju jätta, edasi võib minna duši alla või väljakäiku.



Dušikabiine on juurdeehituses neli, WC-potte 12. Eraldi WC on invaliididele.



Purskkaevu poole jääva hoone rannakohvikupoolses nurgas on 8,3 meetri kõrgune torn. Trepist pääseb dušikabiinide ja väljakäikude peal asuvale katuseterrassile, redelist ronides torni tippu. Torni lõpetab lipumast, torni seina peal on kell.



Merega paralleelselt püstitatava pika ja kitsa ehitise ehitusalune pindala on 503 ruutmeetrit, suletud netopinda on 182 ruutmeetrit. “Tegu on Siinmaa kavandatud hoone ehitamisega tema ajaloolises mahus,” ütles abilinnapea Peeter Saunpere.



Rannakohviku valmimine sõltub sellest, kui kiiresti linn Transcomile ehitusloa väljastab ja kui ruttu Transcom hoone valmis ehitab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles