/nginx/o/2011/07/25/682458t1h3502.jpg)
Oxfordi ülikooli uurimuse kohaselt on pikkadel naistel kuni kolmandiku võrra suurem oht levinumatesse vähivormidesse haigestuda kui nende lühemat kasvu suguõdedel. Teadlased uurisid miljonit vähktõppe haigestunud briti naist, et välja selgitada seos naisterahva pikkuse ja vähki haigestumise vahel.
Oxfordi ülikooli teadlased väidavad, et iga kümme lisasentimeetrit kasvul tõstab 16 protsendi võrra vähiriski. 175 sentimeetri pikkustel naistel on võrreldes 153-sentimeetriliste naisterahvastega kolmandiku võrra suurem oht vähktõppe haigestuda, vahendab Frauenzimmer.de.
Teadlaste sõnul seletab uurimuse tulemus ka seda, miks viimastel aastatel vähihaigete arv pidevalt kasvanud on. Põhjus peitub selles, et inimesed kasvavad järjest pikemaks. Viimase aastatuhande jooksul on täiskasvanud eurooplase keskmine kasv iga kümne aasta tagant umbes ühe sentimeetri võrra suurenenud.
Hormoonid tõstavad vähiriski
Väidetakse, et just hormoonide tõttu haigestuvad pikad naised sagedamini vähki kui nende lühemad sookaaslased, kuna neil algab puberteet tihti varem kui lühematel. See tähendab seda, et lisaks suurele kasvuhormooni kogusele kehas, on nende kehas ka rohkem östrogeeni. Suur naissuguhormooni hulk puberteediealistel neidudel suurendab hilisemas elus riski haigestuda kasvajatesse.
Peale selle arvavad teadlased, et teine põhjus võib peituda keharakkude hulgas. Pikkadel inimestel on rohkem rakke kehas ja mida rohkem rakke, seda suurem on tõenäosus nende muteerumiseks.
Loomulikult ei ole võimalik enda kasvu muuta ja seos kasvu ning vähi vahel tuleks põhjalikumalt läbi uurida, enne kui paikapidavaid järeldusi teha. Lohutuseks pikakasvulistele: näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestuvad pikad naised harvem kui lühemad.