Saneerimine võimaldaks firmasid päästa

Pankrotihaldur Urmas Trossi hinnangul suunavad Eesti seadused maksejõuetuks muutuvat ettevõtjat liialt oma äritegevust lõpetama ja alustama pankrotimenetlust.

Tross märgib hiljuti kaitstud magistritöös «Saneerimine kui alternatiiv ettevõtte likvideerimisele pankrotimenetluses», et maksejõuetus või ähvardavad makseraskused iseenesest ei ole alati veel põhjuseks, et piirata ettevõtjal firma juhtimise ning vara valitsemise ja käsutamise õigust.

Äritegevus lõppeb

Eesti pankrotiseaduse alusel väljakuulutatud pankrotid tähendavad enamasti ettevõtte äritegevuse lõpetamist, inimeste koondamist ja vara müümist.

Samas on mitmeid ettevõtteid, kes suudaksid võlausaldajate kontrolli all oma tööd jätkata ja ettevõtte teatud aja jooksul raskustest välja tuua. Ettevõtte töö ümberkorraldamist tuleks alustada võimalikult vara ja võlausaldajate eest kaitstult.
Trossi arvates tuleks selleks Eestis kehtestada eraldi ettevõtete saneerimise seadus, mis võimaldaks saneerimismenetluse läbi viia sõltumatult pankrotimenetlusest.

Ettepanekut võiks võrrelda USAs laialt kasutatava pankrotikaitsega, nn paragrahv 11-ga, mis pakub ettevõtjale kohtu kaudu võlausaldajate eest kaitset, kuid sisuliselt loetakse see ettevõte siiski pankrotis olevaks. Sarnane võimalus on seadustega antud ka Saksamaal ja Soomes.

«Maksejõuetu ettevõtte saneerimine eraldi seaduse alusel annaks võimaluse esitada saneerimiskava ähvardava maksejõuetuse staadiumis,» rääkis Tross.

«Teiseks eeliseks on võlgniku huvide kaitse, kellel säilib võimalus osaleda oma äritegevuse saneerimisel.» Praegu võimaldab pankrotiseadus küll võlgniku ja võlausaldaja vahelist kompromissi, kus võlausaldajad võivad oma nõudeid vähendada, kuid enamasti on ettevõtte jalule aitamiseks pärast pankroti väljakuulutamist juba liiga hilja.

Lisaks tekib saneerimisel eraldi seaduse alusel moratooriumiga sarnane seisund võlgniku tegeliku olukorra väljaselgitamise, saneerimise kavandamise ja läbiviimise osas.

«Mida paremad võimalused sätestab seadusandja kohtuliku kaitse all saneerimiseks, seda suurem on selle õnnestumise võimalus isegi suurema raskusastmega finantskriisi puhul,» ütles Tross.

Rakendada viljasalves

Trossi hinnangul annaks saneerimisseadust rakendada tõenäoliselt näiteks skandaalse Rakvere Viljasalve äritegevuse taaskäivitamiseks. «Kui ettevõttel on varasid üle 30 miljoni krooni ja võlgu 60 miljonit, peaks olema võimalik mõistliku majandamise korral see firma probleemidest välja tuua,» arvas Tross. «Näiteks üritab riik saneerimisega jalule upitada Weroli tehaseid.»

Saneerimisseaduse väljatöötamist toetab ka Tartu Ülikooli õigusteaduste professor Paul Varul. «Kui on võimalik makseraskustest üle saada, peaks ettevõtjal olema seaduslik võimalus firma õigeaegse tegutsemisega pankrotist päästa,» ütles Varul. Tema sõnul on näiteks Soomes õnnestunud saneerida 15 protsenti raskustesse sattunud firmadest.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Urmas Volensi sõnul uurib ministeerium praegu, kas saneerimisseaduse järele on Eestis siiski vajadust. «Eesti ettevõtted üritavad enamasti oma makseraskusi igati varjata ja nendest antakse märku alles siis, kui ettevõtte varaline seis enam saneerimist ei võimalda,» arvas Volens. «Seetõttu võib eraldi seaduse jaoks olla meie ärikultuur veel liiga vähe arenenud.»