Inspektsioon taunis külmutuskava

«Finantsinspektsioon on seisukohal, et kohustuslike pensionifondidesse sissemaksete ajutise peatamisega muudetakse olulisel määral kohustusliku pensionifondi toimimise põhialuseid,» tõdes inspektsiooni juht Raul Malmstein kirjas rahandusminister Ivari Padarile.

«Pensionifondidesse sissemaksete tegemise peatamine võib endas sisaldada märkimisväärseid õigusriske, mis võivad realiseeruda nõuete esitamises riigi või ka pensionifondivalitsejate vastu,» lisas Malmstein.

580 000 liitunut

Mida täpselt ja kui palju võiksid inimesed riigilt nõuda, ei soostunud inspektsioon eile täpsustama. Küll aga on asutuse hinnangul pensionisambaga liitunud inimesed põhjendatult eeldanud, et riik ei murra sõna ja süsteem selle põhitingimustes jääb samaks.

Teise pensionisambasse, millega liitunuid on ligi 80 000, kannab inimene ise kaks protsenti palgast ja riik lisab sinna neli protsenti. Just riigi lubadus kanda sinna juurde neli protsenti on olnud üks pensionisamba präänikutest neile, kes liitusid sellega vabatahtlikult.

Finantsinspektsioon rõhutas kirjas ka seda, et inimesel ei ole seaduse järgi võimalik ise pensionilepingut katkestada. «Sellega võidakse antud juhul olulisel määral rikkuda vabatahtlike liitujate õigusi, sest isikut kohustatakse lepingut jätkama oluliselt teistes tingimustes,» märkis Malmstein.

Samas hoiatas inspektsioon selle eest, et inimesi hakataks teise samba süsteemist välja lubama, sest sellega sama hästi kui lõpetataks omaaegse pensionireformiga püstitatud eesmärgi täitmine. Samuti esitas inspektsioon küsimuse, kas on ikka mõtet makseid peatada praegusel majanduslanguse ajal, mil fondid saaksid ostetavad väärtpaberid kätte soodsalt.

Vandeadvokaat Leon Glikman on pensioni teise samba sissemaksete peatamise plaani kommenteerides öelnud, et makseid peatavad aktid võivad olla kohtus tõhusalt vaidlustatavad. Ta tõi esile põhiseadusliku legitiimse ootuse põhimõtte, mis tähendab seda, et igaüks võib oma plaanid ja elukorralduse rajada eeldusele, et riik ei käitu sõnamurdlikult.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja märkis vastuseks küsimusele, kas teise samba maksete peatamisega inimesi petetakse, et «hetkel analüüsib ministeerium kõiki võimalikke pensionisamba süsteemi muudatuste variante ning nende mõjusid nii tehnilisest, õiguslikust kui majanduslikust aspektist».

«Heameelega selgitame analüüside tulemusi, ent loomulikult alles pärast nende valmimist,» lisas ta.

Teise samba maksete peatamise idee on ajendatud võimuliidu soovist kärpida avaliku sektori kulutusi ligi kolme miljardi krooni võrra. Teise samba maksete peatamine annaks tänavu ligi 1,6 miljardit krooni kokkuhoidu ehk see moodustab üle poole kärpeplaanist.

Sotsiaaldemokraadid üksi

Kuigi peatamise plaaniga tuli eelmisel nädalal valitsusse just sotsiaaldemokraadist rahandusminister Padar, hoiab tema erakond jäigalt kinni ideest, et maksete ajutise peatamise korral tuleb riigil see tagantjärele inimestele hüvitada. Teised võimuerakonnad pole seda ideed seni toetanud.

Rahandusministeerium on ise vihjanud võimalusele, et maksete peatamise eest suurendatakse tulevikus esimese samba ehk praeguses mõistes tavapensioni osa.
Padar peaks esialgse plaani kohaselt kogu kolme miljardi suuruse kokkuhoiukava uuesti valitsuse istungile tooma sel neljapäeval.

Argumendid
•    Pensionimaksete peatamine võib kaasa tuua nõuete esitamise riigi või fondivalitsejate vastu.
•    Pensionisambaga liitunud inimesed on põhjendatult eeldanud, et riik ei murra sõna ja süsteem jääb olulistes tingimustes samaks.
•    Inimesed ei saa ise pensionilepingut katkestada, seega sunnitakse neid lepingut jätkama hoopis teistel tingimustel.
Allikas: finantsinspektsioon, PM