Tiina Kolk: tujutõstev laululainetus

Algas «Laululahingu» teine hooaeg, mis järgmised paar kuud laupäevaõhtuti muusikat ja nalja armastavad inimesed televiisori ette naelutab.

Nagu eelmiselgi hooajal, juhib ka tänavu saatesarja Tarmo Leinatamm ja kohtunike lauas istub Maire Aunaste, kellele tänavu sekundeerib Hirvo Surva asemel Aarne Saluveer. Kolmas žüriiliige on igas saates uus, avasaatesse oli hindajaks kutsutud Olav Ehala.

Juba üleeile sai vaataja enne võistlevate kooride lähemat tutvustamist nautida Leinatamme ja Aunaste sõbralikku aasimist. Ega teravkeelne maksimalist Aarne Saluveergi pole suu peale kukkunud – küllap pakub «Laululahing» edaspidi lisaks muusikaelamustele ka hulga huumorit.

Esimeses saates laulsid hääled lahti Eesti vanim, 215-aastane koor Läte Kambjast, Tallinna Ülikooli kammerkoor ja Nordea panga vastloodud segakoor Let’s Bank!, mis tuligi kokku «Laululahingus» osalemiseks.

Iga koor oli saateks õppinud ühe etteantud laulu, telemajja saabudes loositi välja teine pala, mille viis ja sõnad tuli ühe päevaga selgeks saada – nagu ka laulu juurde käiv lavaline liikumine paika sättida. Kolmas laul tuli aga üllatusesitaja Inese repertuaarist ning kui saate ajal koorile valgusevihk suunati, pidid lauljad jätkama solisti poolelijäänud «Viitteist magamata ööd».

Kooride esitluste ja stuudiopäevavideote põhjal võib järeldada, et rasketele aegadele vaatamata pole huumorimeel laulu armastavaid ja töökaid eestlasi maha jätnud. Lisaks armsatele lauludele tõstsid tuju saatejuhi ja kohtunike vestlused-kommentaarid.

Kui Saluveer ja Ehala naljatamisi vaagisid esinemisi ikkagi kui asjatundjad, siis Aunaste puistas säravaid elulisi tähelepanekuid. Tegelikult võiks tal olla oma meelelahutussaade, sest tema heatahtlikud ja rõõmsameelsed (naiste)naljad pakuksid majandussurutise ajal nii vajalikku hingekosutust.

Tund ja kakskümmend minutit möödusid otsekui linnulennul. Kuigi tegu oli tehniliselt keerulise otsesaatega, ei juhtunud ühtki apsu. Antti Kammiste lahingubändil olid lood selged, režiipuldist vägesid juhatanud Ülle Õuna käsklustest said kaameramehed, valgustajad ja helirežissöörid aru ning kooride telepäeva kajastavate videoklippide režissöör Rahel Selge jõudis lood käigupealt monteerida.

Lõbus saade mõjus pimedal varakevadisel õhtul ka tele­vaatajale kui vitamiinipomm, nii et võin vaid ette kujutada,  milliseid häid impulsse sai stuudios olnud laulurahvas. Järgmine hea tuju energialaks antakse juba laupäeval pärast õh­tust «Aktuaalset kaamerat».