/nginx/o/2008/08/27/68890t1h191f.jpg)
Majanduse langusfaasis pole abi pessimistlikest hoiakutest, uue tõusu olemus sõltub languse ajal tehtud otsuste kainusest, leiab Eesti Panga president Andres Lipstok.
Lipstok: lauspessimismi asemel vajame kainet arvestust
:format(webp)/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
27. august 2008, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Pank soovitab valitsusel eelistada eelarve tasakaalus hoidmist teistele valimislubadustele. Kuna väliskeskkond on halb, on usaldusväärse eelarvepoliitika hoidmine seda olulisem.
Samas rõhutas Lipstok, et kõik maksumuudatused tuleb läbi arvutada ka inflatsiooni silmas pidades. Mingil juhul ei tohiks maksusüsteemis muutusi tehes suurendada inflatsiooni, sest see lükkaks edasi euro kasutusele võtmist.
Realistlik eelarve ei takista struktuurireforme. Buumiaja eelarvekulude kiire kasv ei toetanud majanduskasvu. Kõigi kulude eeliskasv ei ole enam võimalik, nüüd tuleb teha valikuid.
«Lauspessimismi pole vaja, riik, ettevõtted ja pered peavad just langusajal oma tegemised kaine pilguga üle vaatama, võimalused välja arvutama ja tegutsema vastavalt,» ütles Lipstok.
Majanduskasvu taastumise eeldus on tugev eelarve ja reformide jätkamine - see loob soodsad investeerimistingimused ka edaspidiseks, ütles Lipstok oma ettekandes.
Rohkem on vaja investeerida kaupu ja teenuseid eksportivatesse majandusharudesse.
Kahjuks ei kergenda maailmamajanduse keeruline olukord meie majanduse kohandumist.
Samas on vaatamata nõrgenevale väliskeskkonnale Eesti töötleva tööstuse ekspordi nominaalkasv olnud esimesel poolaastal 12-protsendiline.