Varisenud aidasein kustutas kolme noore mehe eluküünla

Häirekeskus sai teate varingust Vihula mõisas neljapäeval kell 16.32. Kella 17 ajal leiti kaks ning paarkümmend minutit hiljem kolmas varingu alla jäänud mees.

Mõisatööline Raul, kes oma perekonnanime avaldada ei tahtnud, ütles eile, et terve reedese päeva jalutasid õnnetusest kohutatud inimesed aidast mööda ja arutlesid omavahel juhtunu üle, peatudes hetkeks õnnetuspaika piirava politseilindi ees.

«Tegu oli noorte meestega ja näha on, et neil oli lai tutvusringkond,» viitas Raul kümnetele rooside ja alpikannide vahele asetatud küünaldele, mille leek sügistuules võbeles. «Neid küünlaid tuleb siia esmaspäevaks kindlasti juurde, praegu vast kõik ei teagi veel sellest traagilisest õnnetusest,» oletas Raul.

Samas avaldas mees lootust, et õnnetus ei peleta eemale mõisa peamajas asuva hotelli kliente. «Praegu küll pannakse veel sellekski nädalavahetuseks kohti kinni ja ma loodan, et ka edaspidi see traagiline juhtum külastajaid ei heiduta,» ütles ta.

Neljapäevaõhtust õnnetust nimetas Raul saatuse kurvaks keerdkäiguks. «Kuuldavasti on just täna (eile – toim) ühe hukkunu sünnipäev, teisel mehel väike laps kodus,» ohkas ta.

Õnnetuse põhjust ei osanud Raul oletada. «Eks uurimine selgitab, mis juhtus. Mina usun kinnisilmi, et tegu oli väga kurva tööõnnetusega,» viitas ta asjaolule, et AS Restor, kus hukkunud mehed töötasid, on juba aastaid Vihula mõisa remontinud ja korda teinud seitse hoonet.

Vihula mõisa 19. sajandi keskel ehitatud ait, praegu katuseta ja räämas, on teiste hoonetega võrreldes väga nukras seisus. Nüüd jääb selle kordategemine ilmselt mõneks ajaks toppama.

Lõunaks lõi Rauli töökaaslane laudadega kinni aida viimasedki sissepääsud, et uudishimulikke õnnetuspaigast eemal hoida. Tema kolistamist tunnistas uudishimulik rästas, kes aeg-ajalt aidaräästa alla ehitatud pesast noka välja pistis. Õnnetusest ei tahtnud mees rääkida. «See värk oli nii kole, et ei taha sellele enam mõelda,» kohmas ta vaid.

Vihula mõisa remontiva ASi Restor kolme töömehe elu nõudnud õnnetus andis eile kõneainet ka mõisa poes. «Kus see ait siis on? Jube ikka, nii noored mehed,» vangutasid söögikraami ostma tulnud kohalikud päid.
Ehkki mehed olid mõisas töötada jõudnud vaid nädala, olid nad poemüüja Jaanikale juba meelde jäänud kui lõbusad sellid. «Kahte neist mäletan eriti hästi, ikka käisid siin lõuna ajal süüa ostmas,» rääkis Jaanika.

 Kommentaar

Tegemist oli meie ettevõtte töötajatega, kes kõik olid meie meeskonnas töötanud alla aasta. Nad olid tublid ja toredad poisid ning meil on juhtunu pärast südamest kahju. Neid leinab kogu meie ettevõte. Meie sügavaim kaastunne läheb hukkunute perekondadele ja nende lähedastele. Oleme nüüdseks saanud kontakti kõikide perekondadega, jääme nendega ühendusse ning tahame neid toetada ja neile abiks olla. See on meie 18 tegevusaasta jooksul esimene traagiline õnnetus ja oleme sellest suures šokis.

Praegust Vihula mõisakompleksi on ürikutes esimest korda mainitud 1501. aastal. 17.–18. sajandil ehitas parun von Helffreich barokkstiilis mõisasüdame. Sellest ajast pärinevad kahekorruseline kõrvalhäärber ning praeguse peahoone vanimad osad.

19. sajand lisas mõisale hulga kõrvalhooneid, mis moodustavad kõrge paisjärve kaldal maalilise kompleksi. Vihulast kujunes Virumaa üks rikkalikumaid ja kaunimaid mõisaansambleid.

Pärast Teist maailmasõda asus mõisahoones hooldekodu. Hoone kannatas rängalt 1982. aasta tulekahjus, pärast seda algas nii peahoone kui ka kõrvalhoonete põhjalik renoveerimine. (PM)