Õpilased nõuavad ketšupit ning kirtsutavad maksa peale nina

«Väga palju sõltub harjumusest,» leiab Kuusk. «Kui kodus pole tavaks näiteks kastmeid teha, keelduvad lapsed neid söömast ka koolis. Algklassilaste puhul aitab palju see, kui klassijuhataja kõrval utsitab. Siis nokib enamik lõpuks ikka taldriku tühjaks.»

Kesklinna kooli 1.b klassi juhataja Ave Tõnissaar nendib, et muist lapsi näeb lihaga jahukastet koolis esimest korda ja peab seda esimese soojaga millekski eluohtlikuks.

«Klassis arutame lastega tihti, et tuleb vähemalt proovida ja siis otsustada, kas sööd või mitte,» räägib Tõnissaar. «Paljud ütlevadki pärast proovimist, et päris hea.»

Tahame pannkooke!

Descartes`i lütseumi kaheksandikest poisid ja tüdrukud arvustavad koolitoitu sarnaselt, kuid pruugivad erinevalt. Mehehakatistel kaob Fazer Amica köögi broilerikiusatus ehk kartuli-broilerivorm taldrikuilt peaaegu jäägitult. Tüdrukud kalduvad toitu vaid natuke kahvliga sorkima.

«Hea söök on umbes korra nädalas,» pakub Mariliin Märtin. «Näiteks eile olid kalapulgad ja valida sai kartuli ja riisi vahel.»

Margit Sõrmus leiab, et iga päev võiks olla saadaval mingit puuvilja, olgu õuna, pirni, apelsini või muud. Gedy Kontsa arvates tasuks magustoitude nimistust maha tõmmata leivakreem ja karamellkissell ning panustada mannavahule, kissellile, vahukoorega tarretisele ja, kohe kindlasti ja sageli, pannkookidele.

«Pannkooke saame ainult esimesel ja viimasel koolipäeval, aga vahepeal võiks ikka ka olla,» toetab Roland Salumets poiste lauast.

Poisid-tüdrukud on üksmeelel ka selles, et hea päev on morsipäev. Viiest päevast neli on piimapäevad, aga piim on enamiku teismeliste arvates mõttetu jook. Ning vist mitte ainuski küsitletav ei jäta rõhutamata, et lausa kuritegelik on keelata makaroni-hakkliharoa peale ketšupit.

«Ketšup peab olema, muidu on makaronid liiga kuivad,» põhjendab Risto Asusaar. Ja huvitav-huvitav, siinkohal tuleb õpilastele toeks ka kooli haldusjuht Elve Kuusk: «Tõesti jääb kuivaks. Päris ära keelata vist ketšupit tõesti poleks tarvis.»

Tomatikastme asemel peab Kuusk omamoodi õnnetuseks Descartes`i lütseumi naabrit, Maxima kauplust, kust õpilastel on mugav hankida vahetunnil kartulikrõpse ja muud soditoitu. Kooli enda kohvikust tavatsetakse aga pärast prae ärapõlgamist osta saiakesi.

«Koolisöök on ju põhimõtteliselt tasuta,» ei näinud kaheksanda klassi neid Kati-Riin Võsaste söögi järelejäämises traagikat.

Kartul versus makaron

Tamme gümnaasium kuulub koos Mart Reiniku gümnaasiumiga nende koolide hulka, kes ei läinud kaasa koolitoidu sisseostmise lainega. Läinud reedel täitsid Tamme gümnaasiumi oma kokad maja kalalõhnaga. Lõhesuppi jäi taldrikupõhja vähestel. Piimakissell sobis ehk pooltele.

Kooli direktor Toomas Mälksoo tunnistab, et hariliku joogipiimaga on aga lood kesised: seda on üsna harva, sest Tamme gümnaasium pole ühinenud üleriigilise koolipiima programmiga. Põhjus: vähemalt 400 000 krooni piimaraha maksab PRIA tagantjärele alles aasta lõpul.

«Meie koolieelarvest ei kannata seda teha ja ka Tartu linn pole nõus seda tegema,» sedastab Mälksoo. «Vahel on meil küll lausa valida, kas morss või piim, aga ega lapsed väga piima tahagi.»

4.c klassi tüdrukud ütlevad koolitoitu üldiselt arvustades täiesti üksmeelselt, et maksakaste ei lähe kurgust alla neist kellelgi. Kaheksast preilist on maksasööja ainult Merit Leppik, sest tema ema oskab seda teha lapsele meelepäraselt.

Konsensuslikult tunnustatakse valget kanakastet riisiga, kuid täiuslik hitt on makaroni-hakkliharoog. Pooled tüdrukud peavad vältimatuks kasta see üle ketšupiga, kuid tihtipeale on raske ahnetelt poistelt ketšupipudelit tagasi rebida. Makaroni võiks piigade arvates üldse rohkem pakkuda, samuti võiks tihedamini eelistada kartulile riisi.

Isukam saab poisteprae

Treffneri gümnaasiumi abiturient Margot Möller tunnistab pärast neljapäevast kanaraguud, et ASi Toidutorn söögid on enamjaolt päris maitsvad, toitvad ja mitmekesised. Kevadeks tunduvat aga küll, et ära kuluks menüü värskendus.

«Eile oli väga hea maksakaste,» märgib Möller. «Väga hea on kartuli-hakklihavorm,» täiendab kümnendik Toomas Laigu, kelle arvates ei passi maksakaste üldse suhu panna.

Kriitikani õpilased ei jõua. Ka direktor Ott Ojaveerele pakub huvi, mida nad koolilõunatest arvavad. Kui Ojaveer aga samasse lauda istub, Möller ja Laigu vakatavad ning teevad nagu muuseas minekut.

Direktor kiidab tänavusest sügisest Treffneri kooli sisse seatud koolipiima- ja salatilauda. Esimene tähendab igaühe õigust võtta mis tahes muule hinna sees olevale joogile lisaks klaas tasuta piima, teine kausse kaalika- ja porganditükkide ning segasalatiga.

18-kroonise standardportsu kõrval on Treffneri sööklas seatud sisse ka suurem nn poistepraad, mis maksab 25 krooni. Lisaks sellele on võimalik igaühel osta 32-38 krooni vahemikku jäävaid peenemaid roogi nagu šnitsel, pikkpoiss, hakkpallid või seafilee.

«Alati ei ole õpilased rahul, aga üldiselt oleme rahul, kuidas meie sööklas toimetatakse,» lausub Ott Ojaveer. «Minu arvates on meil siin minirestoran.»

Tervikmulje pärast ringkäiku nelja Tartu kooli sööklaist ja toidust on hea nii minul kui ka kolleeg Vilja Kohleril.

«Ma arvasin, et koolitoit on maitsetum ja kuna sööjaid on väga palju, on sööklad paratamatult räpasemad,» tunnistab Kohler. «Aga võta näpust! Täitsa tip-top kohad.»

Pikemalt loe homsest Tartu Postimehest.