Heategevuslike organisatsioonide juhid leiavad, et majanduslikud raskused on küll pisut vähendanud heategevuskampaaniate hulka ja nendega laekuvate rahasummade suurust, ent inimeste soov aidata on pigem suurenenud ja üha enam pakutakse abi ka muul moel.
Tallinna lastehaigla toetusfondi laekunud annetuste kogusumma on tänavu vähenenud, aga selle põhjuseks on juhataja Inna Krameri sõnul mõnede suuremahuliste projektide ärajäämine - näiteks ei kogu tänavune ETV saade «Jõulutunnel» ja EMT «Jõulukalender» raha lastehaiglatele.
Vähem on Krameri hinnangul ka juhuslikku toetamist. «Näiteks tehti varem firmade sünnipäevakingituste asemel ise kingitus heategeval otstarbel - aga äkki ei peetagi enam sünnipäevi?» sõnas ta.
Kuid inimeste soov aidata on Krameri hinnangul säilinud ja võib öelda, et isegi kasvanud - otsitakse ja leitakse uusi võimalusi abivajajate toetamiseks. Ka lastehaigla toetusfond pakub tänavu lisaks kõigile tavapärastele heategevusprojektidele uut võimalust lastehaigla toetamiseks, saates sõpradele toetusfondi e-jõulukaart.
Pelgulinna sünnitusmaja toetusfondi tegevjuhi Kadri Karula sõnul ei ole sel aastal annetusraha suurusjärk palju muutunud. «Võib-olla õige pisut on vähenenud, aga mitte veel märkimisväärselt.» Toetusfond jätkab tänavu vanade heade järgiproovitud jõulukampaaniatega.
Ehkki Karulale tundub, et tänavu on jõulude ajal kampaaniaid pisut vähem kui varem, ei ole tunda annetajate huvipuudust: «Meie praktika näitab, et sel aastal on eraannetuste osakaal hoopis kasvanud. See näitab, et raskematel aegadel märkavad ja hoolivad inimesed isegi rohkem.»
Raskem üksikutel
Unicef Eesti esindaja Toomas Palule tundub, et Eesti inimene ei ole ükskõiksemaks jäänud: eestlased on raskel ajal ikka kokku hoidnud ja teineteist aitama harjunud. «Keeruline on aeg küll, firmadele saabusid raskused ehk isegi kiiremini kui tavainimesele, aga ikka jälgitakse, kes vajab abi. Me saame palju kõnesid, kus küsitakse nõu, kuhu soovitame annetada,» rääkis Palu.
Tema sõnum on, et praegu ei olegi kõige suurem häda lastekodudel - palju keerulisem on neil, kes kodudes ja vanemad jäänud tööta.
«Viimastel aastatel on suured firmad toetanud rohkem suuri asutusi, et nad oleksid ka ise heateoga hästi pildil. Aga ka pisikesed asutused Võrus, Põlvas ja Rakveres vajavad abi, seetõttu oleme meie soovitanud Tallinnast ja Tartust välja minna abi pakkuma.»
Samas tõdes Palu, et abivajajaid on tulnud juurde, kuid sageli ei tulda ise abi paluma. «Praegu elatakse veel kuidagi vanadest varudest ära, aga arvan, et kevadel on madalseis ehk kõige räigemalt näha.»
Üldiselt pole heategevuskampaaniaid Unicef Eesti esindaja arvates vähemaks jäänud, aga rohkem on ühekordseid, mitte pikaajalisi abipakkumisi. «Rahvusvaheline kogemus samas näitab, et ühe korraga kasvõi miljoni krooni andmine ei päästa, vaid abivajajat tuleb muud moodi ka aidata.»
Heategijad vahetunud
Punase Risti esinaine Riina Kabi on tähele pannud, et heategijate hulk pole muutunud, küll aga on tegijad vahetunud. On neid, kes aastaid oma müügist raha annetanud, kuid nüüd seda enam teha ei saa. «Firma võimalused peavad seda ikkagi lubama - võib-olla annetaksid raha enamad, kui kasum seda võimaldaks,» arutles Kabi.
«Meile saavad inimesed kogu aasta jooksul panga kaudu inimesed abivajajatele annetada, ja saadetisi ikka on - kes kannab tuhat eurot, kes sadade kaupa. Praegu on selliseid spontaanseid annetusi ehk tõesti vähem,» märkis Kabi.
Kabi tõi välja, et kergematel aegadel polnud tehtud annetused ka nii teravalt tuntavad, kui praegu. «Kui ajad on rasked, siis tunned selle väärtust enam. Kui headel aastatel on annetus olnud nii-öelda lisaboonus, siis raskel ajal on see tõesti hädavajalik.»
Punase Risti kogutud raha läheb peamiselt lastele ja sihitusega annetused on suunatud näiteks maakohtades elavatele üksikutele vanadele inimestele, kel pole lähedasi aitamas.
Kabigi leidis, et heategevus toimub Eestis pidevalt, eriti väiksemates piirkondades, kus inimesed üksteist tunnevad ja probleeme teavad. «Kasvõi käiakse teise eest poes või apteegis,» tõi ta näite.