Järgmiseks võib langeda Prantsuse reiting

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmiseks võib langeda Prantsuse reiting.
Järgmiseks võib langeda Prantsuse reiting. Foto: SCANPIX

Prantsusmaa on sattunud turgude luubi alla kui järgmine reitingulangetuse kandidaat pärast seda, kui Standard & Poor's reedel USA kolmekordsest Ast ilma jättis.

Teiste AAA-riikidega võrreldes on Prantsuse võlakirjade tootlused ja võlakindlustuse instrumendid (ehk CDSisd) suhteliselt kõrgel ning mõned juhtivad reitinguagentuurid peavad Prantsusmaad selles seltskonnas kõige nõrgemaks.

Reedel pöörduvad võlaturgude silmad pingsalt Prantsusmaa peale, kui riik avalikustab oma teise kvartali kasvunumbrid.

Prognoositud on kasvu järsku aeglustumist aasta avakvartali 0,9 protsendi juurest 0,2 protsendi peale.

Samal ajal kasvab hirm, et Prantsusmaa ei suuda tuua oma eelarvepuudujääki mulluse 7,1 protsendi pealt SKTst 2013. aastaks 3 protsendi sisse.

Juba nüüd on Prantsusmaad kritiseeritud selle eest, et nad on seganud oma võlakärpimis-plaanidesse liigset optimismi. Juunikuus hoiatas Rahvusvaheline Valuutafond, et 2013. aasta sihtmärgi saavutamiseks tuleb teha täiendavaid kulukärpeid.

Ja pärast praegust keeristormi on pinged kasvanud.

Võlakindlustuse hinnad püstitasid eile 161 baaspunktiga värske rekordi (USA omad on vaid 55 baaspunkti).

Kui CDSide turge jälgida, siis on Peruu, Indoneesia, Lõuna-Aafrika ja Slovakkia vähem riskantsed kui Prantsusmaa.

Prantsuse ametnikud kinnitavad, et otsest reitingulangetuse ohtu pole. Ka S&P kordas esmaspäeval oma varasemat sõnumit, et Prantsusmaal on «hästi läbimõeldud eelarvestrateegia», mis õigustab kolmekordset Ad ja stabiilset väljavaadet.

Üks Prantsuse rahandusministeeriumi ametnik juhtis tähelepanu sellele, et 5- ja 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused on jätkuvalt alla keskmise.

Mõned eksperdid möönavad, et alati pole selge, mis täpselt võlakindlustuse turge juhib. «Kumb siis vale on? Kas see, et USA CDSid on 55 või et Prantsuse omad on 161?» küsib ühe Euroopa suurima investori, M&G kindla kursiga väärtpaberite osakonna juhataja Jim Leaviss.

Aga valitsus, mis on käivitanud viimase 50 aasta kõige karmima kärpekava, teab, et turgude rahustamiseks on vaja enamat.

Aasta lõpu poole palutakse parlamendil hääletada «kuldse reegli» lisamise pärast põhiseadusse – tagamaks, et eelarved tulevikus tasakaalus oleksid.

Tuleva aasta eelarvest oli plaanis kustutada 3 miljardi euro eest maksusoodustusi. Seda numbrit on kavas oluliselt suurendada.

«Me teeme kõik, mis iganes vaja, et kärpeplaanidega eesmärgini jõuda. Sest küsimus on meie usaldusväärsuses,» ütles üks eelarveministeeriumi ametnik.

Sama sügavalt on turul valitsevate kahtluste pärast mures ka partnerid Euroopas, kuna Prantsusmaa AAA on paljude meelest ülimalt oluline tagamaks Euroopa päästemehhanismi EFSFi stabiilsust.

«Prantsuse AAA toetab EFSFi AAAd ning langetus seaks küsimärgi alla kogu päästemehhanismi,» ütles Citigroupi valuutaanalüütik Steven Englander.

Brown Brothers Harrimani analüütikud on aga seda meelt, et kõige nõrgem kolmekordse A maa on hoopis Suurbritannia, millele nemad ise on omistanud AA reitingu.

Samas ei lohuta see eriti prantslasi, kes peavad pingutama, et rahustada investoreid jutuga karmist eelarvekontrollist.

Sest asjad võivad olla väljunud kontrolli alt.

Pärast otsust USAd langetada on mängureeglid lihtsalt teised. Ja isegi Brown Brothers Harrisoni analüütikud pidid tunnistama, et «Prantsusmaa võlausaldus on nõrgem kui USA oma».

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles