Maineka USA ajalehe The New York Times kolumnist leiab, et Eesti ja ka mõned teised USA liitlased Iraagi sõjas ei taha piisavalt USAd abistada ning on koalitsioonivägede liitunud üksnes selle nimel, et saada USAlt suuri vastuteeneid.
NYT kolumnist: Eesti osaleb Iraagi sõjas kasuahnusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellisel järeldusele jõudis ajakirjanik Nicholas D. Kristof peaminister Juhan Partsi intervjueerides ja Tallinna tänavatel inimesi küsitledes.
Kristofit ajendas USA juhitavas koalitsioonis osalevate riikide inimesi küsitlema mõte, et kui kõik koalitsiooniosapooled nõustuksid oma vägesid Iraagis suurendama 5000 mehe võrra, kahekordistuks vägede hulk Iraagis.
Paraku on Kristof sunnitud möönma, et «postmargisuurusel» Eestil on kogu sõjaväe suurus 4000 meest. Siiski teeb ta peaminister Partsile pakkumise, et Eesti võiks saata Iraaki 1000 meest.
Kohates esmalt peaministri hämmastunud pilku kuuleb ajakirjanik vastuseks, 55 sõjaväelast Iraagis ei ole sellise väikeriigi nagu Eesti jaoks üldse paha.
Peaminister lisas ka, et suur osa eestlastest ei soosi Eesti osalemist Iraagis üldse.
Seega, kuigi Eesti hindab USA toetust kõrgelt, on 55 sõjaväelast praegusel hetkel kõik, mis me Iraagis välja panna suudame, märkis Parts.
Tänaval inimesi küsitledes sai aga ajakirjanik USA seisukohast veelgi murettekitavamaid vastuseid. Näiteks väitis üks üliõpilane, et Iraagi sõjas osalemine on Eestile omamoodi investeering.
Kristofi sõnul võib sellest aru saada nii, et kui Eesti on nõus saatma väikese väeosa Iraaki, peaks USA tundma moraalset kohustust aidata Eestit, kui meil tekib probleeme Venemaaga.
Tänaval lapsega jalutanud naiselt kuulis Kristof arvamust, et enamus eestlasi peab USAd ja Venemaad võrdselt halvaks, kuid tihedamad suhted Washingtoniga aitavad kaitsta Eestit Moskva eest.
«Sõbralik läbisaamine USAga on meie huvides, kuna usume, et USA ja NATO kaitsevad meid Venemaa rünnakute eest,» märkis naine.
Ajakirjanikku hämmastas eestlaste arusaam nagu oleks 55 Eesti sõdurit Iraagis piisav alus nõudmaks USAlt kogu oma majandusliku ja sõjalise mõjuvõimu suunamist Eesti toetuseks.
Eesti vähene panus USA juhitud sõtta ei ole aga Kristofi sõnul ainulaadne, kuna kaheksal USA liitlasel on Iraagis vähem kui sada sõdurit.
Kristof jõuab järeldusele, et USA juhitud koalitsioon koosneb suures osas riikidest, mille juhid loodavad üksnes vastuteeneid, toetamata seejuures USA eesmärke.
Kõik riigid peale Suurbritannia on oportunistlikud ja ihkavad üksnes häid suhteid Bushi administratsiooniga, võtab ajakirjanik asja kokku.