HILJUTI avaldatud riigikontrolli raportist ilmnes, et rohkem kui kahte miljardit täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks mõeldud krooni kulutatakse ebaotstarbekalt.
Valitsus kaevab riigile auku
28. oktoober 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aruanne väidab, et kasutatavad süsteemid pole hästi korraldatud ja riigil puudub ülevaade, kui palju on raha kulutatud ning mis tulemuseks saadud. Liiga vähe pööratakse tähelepanu noortele töötutele ning vähese haridusega ja/või muukeelsetele töötutele.
Eesti majanduse seisukord on valitsuse optimistlike teadete järgi küll paranemas, kuid et jõuda kriisieelsesse aega, on vaja veel läbida väga pikk tee. Majandusbuumiaegne tööjõu üle- või valehindamine maksab end nüüd valusalt kätte.
Suur osa tõusuajal kodumaal head palka teeninud oskustöölisi on paremat teenistust otsides siirdunud välismaale. Neil ei tule minna kaugele: Soomes ja Rootsis on Eesti spetsialistid väga hinnatud.
Siinkohal tasub meelde tuletada rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemist. Riigikogus kõneldes soovitas ta Eesti inimestel valida endale teise riigi. Tõepoolest: kui kodumaal tööd leida ei õnnestu, tuleb ellujäämise nimel liikuda mujale.
Palju on siiski ka neid töötuid, kes ei taha valida endale teist riiki või pole selleks piisavalt ettevõtlikud. Just nende olukorda mõjutavad kesised täiendus- ja ümberõppevõimalused kõige enam. Kui süsteem ei aita tööd leida ning probleemsed sihtrühmad jäetakse tähelepanuta, polegi loota, et töötute, eelkõige pikaajaliste töötute arv väheneks.
Tänavu märtsis arutasid eksperdid riigikogus kriisist väljumise põhiküsimusena töökohtade loomist. Üks esineja, Eesti arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare rõhutas, et meie komistuskiviks saab oskustööjõu puudus.
Arengufond leiab, et majanduse praegune olemus ei too kaasa elatustaseme kasvu ja sotsiaalse pildi paranemist. Olukorra muutmiseks on vaja hakata lähtuma ekspordist, kapitalist ja inimestest. Kõige enam raskustes olevate ühiskonnagruppidega tegelemine peab olema enesestmõistetav.
Peale töötute täiendus- ja ümberõppe korrastamise on vaja luua tingimused, mis aitaksid tuua välismaale tööle siirdunud tagasi. Keskerakond on riigikogus algatanud Eesti kodanike kojutuleku seaduse eelnõu, mis üheksa meetme abil soodustab võõrsilt naasmist ning motiveerib Eestisse elama ja töötama jäämist.
Riigikontrolli veebilehelt asutuse tutvustust lugedes leiame, et selle maksumaksja huvides ja palgal tegutseva sõltumatu asutuse ülesanne on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ja mida selle eest pakkunud. Seega peab valitsus aru andma, miks on tööjõu jätkusuutlikkust tagama mõeldud süsteem nii kreenis.