Iga-aastased suvepealinna külaliste küsitlused aitavad koguda suvevõõrastega seotud statistikat ja selgitada välja kitsaskohti, mida Pärnu linn koostöös ettevõtjatega kõrvaldama peaks.
Juhtkiri: Mõnus suvituslinn
5. november 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta uuringust tõstaks Pärnu Postimees esile kahte fakti. 20 protsenti välismaalastest on Pärnus käinud kuus või enam korda. 18 protsenti kaugemalt tulnutest tõid siia mälestused varasematest külastustest.
Isegi 21 protsendi eestlaste puhul oli Pärnu väisamise peapõhjus eelmises siin suvitamises.
Kahju, et rahvusvahelised hansapäevad ja kuum suvi ei kergitanud märgatavalt suvekülaliste arvu. Seega ei pruugi ilus ilm sugugi alati olla otsustav tegur, pigem võib tulemine/tulemata jäämine olla seotud konkreetse ürituse toimumise või endale sobiva terviseturgutusaja leidmisega. Suvisel kultuuriprogrammil polnud ju viga, eriti arvestades rahanappust.
Huvitav on lätlaste huvi suurenemine Pärnu vastu. Kas on põhjus Eesti suvepealinna paremas turundamises lõunanaabritele või lähemas ning väiksemate kulutustega sihtkohas, ei oskagi öelda.
Venemaa turiste, iseäranis neid, kellel ehk on säilinud ammuseid mälupilte suvitamisest Pärnus, käis siin samuti varasemast rohkem, kuigi ikka paistab peamine probleem olevat Eesti viisa saamine.
Rootslastele tuleb Pärnut ilmselt veel mõni hooaeg sisse sööta, aga sealtki on näha kasvamas nende turistide hulka, kellel meeldib Pärnus tervist turgutada.
Õigustatud nurinat põhjustab suvine märgatav hinnataseme tõus. Käibelt teenimine on ununenud. Pole võimatu, et karmis konkurentsis suvekülaliste pärast peavad Pärnu suveliste võõrustajad hakkama muutma hindu senisest tarbijasõbralikumaks.