/nginx/o/2017/11/23/7339387t1hd27f.jpg)
Pärnu linna kultuuri aastapreemia antakse üle 29. detsembril 2010 koos aasta mehe, aasta naise ja aasta teo tiitli väljakuulutamise ja üleandmisega (üli)pidulikus õhkkonnas Ammende villas. On nimelt väike plaan nende väärikate tiitlite üleandmise formaati muuta.
Minul on kümme nime, Jane Metsal kümme nime, Annely Akkermannil kümme nime – kõik need inimesed vääriksid selle aasta kultuuripreemiat. Ja kindlasti on igal komisjoni liikmel pakkuda kandidaate, kes seda tiitlit väärivad.
Kultuur oli vaieldamatult selle aasta suur tegija Pärnus – see on üks meie neljast nurgakivist. Tahtsime aastapreemia saaja väljaselgitamise korraldada demokraatlikult, välja kukkus …
Selle üle olen natuke kurb, et kui üsna tihti räägitakse vajadusest suurema kaasatuse ja osalusdemokraatia järele, siis praktikas jäetakse loodud võimalused tihtipeale kasutamata. Seekord ongi just see peapõhjus, miks vastav komisjon kehtivat korda täpselt järgides ei saanudki teistmoodi otsustada, sest ühtegi kandidaati ei esitatud. Seepärast on ebatäpne väljend, et ei olnud sobivaid kandidaate. Ent me muudame vastavat korda.
Muu hulgas jagan Pärnu Postimehe vihjeid kultuuri aastapreemia maine mõningasele langusele, kusjuures selle peapõhjus pole raha, ammugi mitte kultuurirahvas ega nende loodu.
Tingimustes, kus kultuurikollektiivid kirjutavad taotlusi tuhande või paari tuhande krooni suhtes, on 12 000 krooni väga suur raha. Põhjusi lugesin mina juhtkirja ridade vahelt ja nõustun kirjutatuga.
Ent ajapikku parandame sellegi vea ja lunastame auvõla kultuurirahva ees, sest nemad on kõige vähem süüdi, et preemia jäi välja andmata.
Nagu öeldud, on linnavalitsusel palju väga häid kandidaate, aga nüüd peavad teised esitajad arvestama sellega, et tuleb konkureerida meie esitatutega, kuid otsuse langetab auväärt komisjon. Vabandust, kultuurirahvas, aga me parandame vea!