/nginx/o/2010/02/12/310618t1hea74.jpg)
“Meie tööd on nagu väikese inimese koondportreed,” selgitavad kunstnikud Silja Saarepuu ja Villu Plink. Nende näitus “Aknal” on tehniliselt mahukas: töid näidatakse korraga kolme projektori ja kuue teleri abil.
Peatükid Eesti elust ilmestavad kunstihalli
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
12. veebruar 2010, 10:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaadata on üheksat videot. Nende juurde kuuluvad vihjed, kuid kõike täpselt allkirjade abil ümber jutustada pole kunstnikel kavas. “Need on nagu liikuvad maalid. Vahel loeb vaataja neist välja palju põnevamaid lugusid. Meie ei taha oma lugusid peale pressida,” kõneles Saarepuu.
Kumbki autoritest pole pärnakas, kuid mõlemad on õppinud Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi kunstiosakonnas, millest hiljem kasvas välja Academia Non Grata. “Hindame väga seda Pärnu aega oma elus,” lausus Plink, kes erialalt on metallikunstnik ja töötab Eesti kunstimuuseumis näituste korraldajana.
Saarepuu on õppinud kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas, ta on fotograaf ja kujundab vahel näitusi. Mõlemale on kunst elu loomulik osa.
Näituse “Aknal” on kunstnikud pühendanud Eesti rahvale ja väljapanek sobib kenasti tähistama peatset iseseisvuspäeva. Väljas on mitme aasta looming, tööd mõjuvad otsekui peatükid Eesti elust. Need on parimad taiesed kunstnike viimaselt kolmelt näituselt, valik aastail 2004-2010 valminud töödest, lisaks uut loomingut.
Kunstnikel endalgi on huvitav jälgida, mismoodi see kõik ühes saalis väljapanduna toimib. Tegu pole Tallinnast Pärnusse üle toodud näituse, vaid ekstra kunstihalli tarvis kokku pandud töödega, mis üllatavad lennukate mõtetega.
Saarepuu ja Plink edastavad mõistulugusid tööst ja toimetustest, olles ise lugude peategelased. Olgu selleks siis kivi veeretamine, enesepiitsutamine abstraktsete aadete nimel, ajas moonduvate pooside võtt või veepeeglitagune tants.
Kunstnikud parafraseerivad kirjanik August Gailitit: “Võime küll võtta suurilmalikke poose, aga pasteldes kargleme ikka edasi.”
Kumb on idee generaator? Oleneb tööst, kõnelevad kunstnikud. Läinud suvel osaleti näiteks üheskoos maalilises ja lossidega pikitud Austria linnakeses kunstnike töötoas. Sellises paigas ja omavahel suheldes tekivad mõtted iseenesest.